On suur vahe, kas saad peksa Harjumaal või Lõuna-Eestis

Rõõmustav on, et valitsuses on hakatud aegamööda tähelepanu pöörama ka neile probleemidele, mida mõned aastad tagasi peeti tabuteemadeks ning vaikiti olematuks. Üheks näiteks on perevägivald ning vägivallatsejate karistamine, kirjutab Vali Uudises Helve Tamm.

Sestap valmis mullu detsembris justiitsministeeriumis esmakordselt tehtud analüüs "Perevägivalla juhtumite menetluspraktika: 2010", mis paljastab halastamatult tõsiasja, et tänase menetluspraktikaga pole inimeste õigused Eestis ühtlaselt tagatud.

Uurimus näitab ilustamata, et meie praegune õigussüsteem jätab vägivallatsejale suuremad õigused kui kannatanule ning on sedavõrd auklik, et neist läbi pugemiseks ei pea isegi juriidilist kõrgharidust olema. Seega pole ohvriks langenul pahatihti kuskilt õiguslikku kaitset leida, mistõttu paljudest vägivallajuhtumitest, eriti oma pere keskel, politseisse ei teatatagi.

Jahmatav on aga seegi, et on suur vahe kas vägivallajuhtum leiab aset Harjumaal või mõnes teises Eesti piirkonnas. Kui perevägivald on toime pandud Põhja prefektuuri piirkonnas on alustamata jäänud kriminaalmenetluste hulk selgelt suurim, mis tähendab, et politei ei alustagi menetlust või lõppeb see tulemusteta.

Tunnustust tuleb avaldada Lõuna piirkonna prokuröridele, sest just nemad on teiste piirkondadega võrreldes perevägivalla juhtumite puhul kõige enam kasutanud nii vägivaldsete isikute vahistamisi kui ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamise võimalusi.

Loe artikli pikemat versiooni Vali Uudiste paberlehest, mille tellimisinfo leiad siit.