Üha rohkem köitis Endla Gärtnerit joonistamine ja käsitöö. Oma tulevase elukutse omandamiseks tuli läbida kolmeaastased joonistamisõpetajate kursused. Endla alustas oma pedagoogitööd Valgutas ja Rõngus. Õpetajatöö viis kokku ka oma tulevase abikaasa Kaljuga.

1952. aasta sügisest asus noor perekond tööle Puhja 7-klassilisse kooli. Endlast sai tubli joonistamise- ja käsitööõpetaja, tema õpilaste töid tunnustati korduvalt õpilastööde näitustel. Kalju Gärtnerist sai tunnustatud ja vilistlaste hinnanguil kõigi aegade parim ajalooõpetaja ja hilisem õppealajuhataja. Peagi sündis perre tütar Kaja.

Endla ja Kalju Gärtner osalesid aktiivselt Puhja seltsielus: laulsid, mängisid näidendites. Endla üheks õnnestunumaks osatäitmiseks oli Tiina August Kitzbergi näidendis „Libahunt“.

Praegu on Endla aktiivne pensionär, kes teeb usinalt aia- ja käsitööd, loeb ja võtab aktiivselt osa Puhja Maanaiste Seltsi tööst. Seltsikaaslased ütlevad Endla kohta järgmist:

„Endla näeb välja väga nooruslik. Tahaksin sellises vanuses ka nii hea välja näha.“
„Vaatan, kes selline noor daam tuleb üle spordiväljaku - see meie noor juubilar.“
„Ühel hommikul kell 7 kepikõndi tehes märkasime Endlat hoogsalt vikatiga niitmas.“
„Endla on nõudlik enese suhtes ja teeb väga korrektselt käsitööd.“
„Meeldib Endla huumorimeel, ta loeb meile luuletusi ja räägib anekdoote.“
„Endla on väga lahke oma käsitööd annetama kingitusteks. Ta on nagu hea haldjas, kes naudib käsitöö tegemist.“

Palju õnne ja tervist!