Uus kooliseadus ja õppekava on tinginud hulgaliselt muudatusi ja uuendusi kooli paljudes dokumentides ning keeruline on endalegi selgitada, kas neis tekstikuhjades on ka mingi olemuslikult uus ja sisuline sihiseade.

Kui mõelda suurelt ehk riigi hariduspoliitikat kompavalt, siis peaksid seadusemuudatused pingutama eelkõige selles suunas, et traditsiooniline koolikohustus liiga ohtlikult ei formaliseeruks ja et meile jõukohane koolikorraldus ei laguneks. Lihtsamalt öeldes - me peaksime väga tahtma, et laste loomulik õpihuvi realiseeruks senisest enam just koolitunnis ja kooliseinte vahel.

Uutmoodi hindamine

Uue õppekava üks olulisemaid väljakutseid (eriti põhikooli astmes) ongi muuta õpetamise-õppimise käsitust. Eesmärk on sisendipõhiselt õpetamismudelilt minna üle väljundipõhisele ehk saavutada olukord, kus õpetaja õpetaks eeskätt õpilast, mitte ainet. Peamine vahend eesmärgi saavutamiseks on hindamispõhimõtete (ehk õpiprotsessi tagasiside) muutmine. Õpetajalt oodatakse, et ta hindaks eelkõige iga õpilase arengut.

Uue mõistena on kasutusel kujundav hindamine ehk õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus analüüsitakse ja antakse tagasisidet õpilase tulemuste ja vajakajäämiste kohta. Antav tagasiside on enamasti suuline. Hindajaks ja tagasiside andjaks on õpetaja, õpilane ise või kaasõpilased. Tagasiside peab kirjeldama õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldama ettepanekuid ja soovitusi edaspidisteks tegevusteks, mis toetaksid õpilase arengut. Tagasiside andmisel peab õpetaja keskendume konkreetse õpilase edusammudele ja tema arengut võrreldakse ainult tema endaga.

Kujundavale hindamisele järgneb kokkuvõttev hindamine, mida võib läbi viia nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.

Number ei motiveeri

Uus õppekava lubab kokkuvõtvate hinnete puhul kasutada kahes esimeses kooliastmes sõnalisi hinnanguid. Kiili Gümnaasiumil on plaanis järk-järgult üle minna sõnalistele hinnangutele kõigis I kooliastme klassides. Kasutame võimalust lükata edasi numbriliste hinnete panemine, sest numbriline hinne on justkui loodud paljastama vigu, mitte motiveerima. Numbrite süsteem stimuleerib rivaliteeti, sõnalised hinnangud kajastavad täpsemas ja mõistvamas vormis lapse tugevusi ja nõrkusi ning kindlasti seda, mida ja kuidas on vaja veel harjutada, et tulemus oleks parem.

Laps saab õppimisest rõõmu tunda, loodetavasti kujuneb positiivne enesehinnang ja sisemine motivatsioon õppida. Jääb ära õpilaste liiga varane võrdlemine ning tähelepanu koondub iga lapse arengule ja õppimisele. Eesmärk on õppimine, mitte õpitulemuste fikseerimine.

Nii võiks lühidalt kokku võtta uue õppekava ühe suure eesmärgi. See on hea ja õige eesmärk ja ma olen kindel, et väljundipõhine õpe kogu hariduses alates lasteaiast kuni ülikoolini võiks õnnestumise korral kaasa tuua olulise kvaliteedi tõusu. Samas peame arvestama, et see on väga olemuslik muudatus, mille rakendamine eeldab suuri pingutusi ja palju aega.

P.S.
Tühjas klassiruumis või õpetajate toas on ohutu unistada millestki, mida on raske saavutada. Kui aga ruum täitub õpetajate ja õpilastega, alles siis selgub, mis on võimalik, mis mitte, sest vägisi ju ei saa. Nagu me ei teaks: Arnogi jääb kooli hiljaks, Toots ei tee ise pooltki rehkendust ning Julk-Jüri sikutaks kõiki mõnuga kõrvust, kui vaid saaks!
______________________________________

Kiili Gümnaasiumi uus õppeaasta

Esimesse klassi astus tänavu Kiilis 80 õpilast.
Kokku õpib tänavusel õppeaastal Kiili Gümnaasiumis 500 õpilast.
Kooli kodulehelt www.kiili. edu.ee leiab lugemiseks dokumente, kust saab tervikliku pildi muutustest koolikorras, õppekavas jms.