„Õpetades tänavu 12. klassides, võin kinnitada, et ei ole uueks eksamiks valmis. Sama tunnevad ka õpilased," sõnas Noarootsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo.
„Paanikat ei ole, lihtsalt häirib, kuidas asju tehakse kiirustades," lisas ta.

„Me ei tea täpselt, mida me peame õpetama. Tundub, et tegu on läbi mõtlemata eksperimendiga," lausus Haapsalu gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mall Kahar.
Kahar ütles, et keeruliseks muudab asja ka see, et tänavused abituriendid on terve põhikooliea valmistunud pikaks kirjandiks. 10. klassis ümber lülituda on Kahari sõnul hilja ja näitab liigset kiirustamist.

Monika Undo sõnul on ebakindlust tekitanud ka asjaolu, et mängureeglid muutuvad pidevalt. „Kui alguses oli juttu, et oma õpetaja on esimene kirjandi parandaja, siis jaanuaris tabas meid üllatus. Üleöö olid asjad muutunud ja õpetajaid parandamisse ei kaasata," ütles Undo.

Ka tekitab Undo sõnul nii temas endas kui ka õpilastes ebakindlust ja hirmu asjaolu, et kahest osast koosneva eksami lugemisosa parandab vaid üks hindaja, mitte kaks, nagu oli tavaks kirjandi puhul.

Ka tõi Undo esile, et kui varem oli võimalik valida kümne kirjanditeema vahel, siis nüüd on valikuvõimalus kahanenud neljale.

Komplekseksam soosib õpetajate sõnul keskpärasust. „Kaotajaks jäävad tugevamad. Väga kõrget hinnet saada on raske, läbi saada lihtne," ütles Mall Kahar.

Loe, mida õpetajad uues eksamivormis positiivseks peavad, Lääne Elust.