Mida nägime, kuulsime ja tegime Vormsil? Saarel, mille ajalugu ulatub 13. sajandisse. Saarel, mis on suuruselt neljas Eestis. Saarel, mille nimi on tulnud rootsi keelsest nimest Ormsö, mis tõlgituna tähendab "ussisaart". Saarel, mille esimesteks elanikeks peetakse rootslasi (täna räägitakse rannarootslastest), kes elasid seal kuni II maailmasõjani, kellel oli oma keel, kultuur ja elulaad. Saarel, millel asub maailma suurim rõngasristide kogu . Saarel, millel on 14 küla, millest kolmeteistkümnel on rootsikeelsed nimed. Saarel, kus täna elavad väga sõbra-likud ja oma keskkonda hoidvad ja väärtustavad inimesed.

Nägime, et sealne loodus on mitmekesine ja vaheldusrikas. Kui ühes saare otsas asusid loopealsed ja kadastikud, siis teises otsas nägime madalaid ja soised paiku. Arvatakse, et saa-rel on üle 900 erineva taimeliigi, millest ca 60 on looduskaitse all. Uurisime ja määrasime meile tundmatuid taimi. Valmistasime saarel kasvavatest taimedest herbaarlehti.

Väga õpetlik oli Saxby rannas käimine. Nägime paepaljandit, rannavalle. Missugune oli laste rõõm, kui nad leidsid tavalise lubjakivi seest erinevaid kivistisi ja said oletada, missuguste loomade jäänused võivad olla selles kivis. Oma järeldusest pidid nad aru andma giidile.

Vormsilased oskavad hoida oma saart puhtana. Ei näinud kusagil maha-visatud prügi ega üleajavaid prügikaste. Sest... Vormsil on igas külas oma PRÜGIMAJA . See on väike majake, milles asuvatesse konteineritesse saab panna klaas-, plastik-, metall-pakendeid, pappi ja vanapaberit, ohtlikke jäätmeid ja olmeprügi. Hea mõte! Miks mitte võtta see mõte üle ka meie valda? Nägime ja kuulsime aga kordades rohkem, kui siia kirja sai.

Et meie projekt Vormsil sai võimalikuks, täname Keskkonnainvesteeringute Keskust. Veel kuuluvad tänusõnad Vormsi Lasteaed-Põhikooli direktorile hr Meeme Veissonile, kes oli meie giidiks ja õpetajaks kahel Vormsil oldud päeval.