Ühiskonna moderniseerimine on kaasa toonud muutused senises haridussüsteemis, kuid kui võrrelda seda laiemalt, siis ka perekonnas. Loomulik on, et muutused toimuvad ka inimestes ja nende mõtlemises, arusaamades ja maailmavaatelistes seisukohtades. Kuidas saavad need muutused võimalikuks? Kindlasti on üks võimalus reisides maailma avastada, kellel selleks võimalusi napib, need ilmselt lepivad sõprade, tuttavate reisimuljete kuulamisega või saavad sellest osa raamatute, televisiooni ja interneti vahendusel.

Õppimine on protsess, mis peaks olema meile kõigile meeldiv ja vabatahtlik. Meeldiv saab olla asi, mis toodab häid emotsioone ja annab pidevalt suuremaid või väiksemaid tulemusi, mille saavutamist ühiskonnas väärtustatakse. Väärtuste tekkimisele aitavad kaasa toimunule antavad hinnangud, arusaamad sellest, mis õige, mis väär. Väärtuste kinnistumisel on oluline roll tunnustamisel, et positiivsete hetkedega kinnistada positiivseid käitumismalle.

Kodu roll selles protsessis on väga suur ning mõnikord tundub, et vastasseis tekib sellest, et kodu ja õppeasutuse vahel pole piisavalt koostööd ja suhtlust. Mõni kindlasti arvab, et seda ei olegi vaja, sest tegemist on kahe eraldi väärtussüsteemiga. Tegelikult mitte, sest ka õpetaja on kodus ema või isa ning seega ka teadlik, mida tähendab kodu ja lapsevanema roll.

Elukestev töötamine on saanud märgusõnaks meie kiires igapäevaelus. Taandumas või ununemas on mõiste elukestev õppimine. Rõhutan seda, et õppimine on areng ja võimalus näha asju mitut moodi, olla loov ja säilitada avatus uuendusteks. Kui me areneme kõik koos, siis mõistame üksteist ning laiemalt tähendab see mõistmist k kooli ja kodu vahel. Sellest aga võidavad meie lapsed, sest see loob sõbraliku elukeskkonna ning inimesest hooliva keskkonna.

Head õpetajate ja õppijate päeva kõigile!