Pärast suvist vähendamist on praegu karjas 13 puhtatõulist mägiveist. Esimene paar – lehm vasikaga – toodi siia puisniidu hooldamiseks 2003. aasta sügisel.

„Šoti mägiveised on intelligentsed ja sõbralikud loomad. Vahel ka metsikud, aga see ei avaldu agressiivsuses. Kui me nad võtsime, oli Eestis puhtatõulisi šoti mägiveiseid alla saja, nüüd juba üle 3200. Majanduslikus mõttes on nad aeglase kasvuga võrreldes mõne teise tõuga, mis aastaga kasva-vad pooletonniseks, aga neil on kõige peenema kiuga ja väherasvane liha,“ andis Tiit kiire ülevaate pere lemmikutest.

Noorperemees Märt on see, kes paneb sündinud vasikatele märgid kõrva. Seda tuleb teha sündimise päeval, sest proovi sa pärast vasikaga võidu joosta ja ta kinni püüda. Karjale meeldib ronida ühe künka otsa, kust on hea ümbrust silmas pidada. Teinekord võivad nad end aga nii hästi võssa peita, nagu poleks siin peale puhtaks söödud puisniidu kedagi. Kui aga kõlab vile, millega Tiit loomi kutsub, siis kari teab, et nüüd tuleb magustoit: pakutakse leiba või õuna. Muidu on mägiveised väga vähenõudlikud ja vastupidavad, kes ekstra poputamist ei vaja. Esimeste loomade toomise eel ehitatud varjualust pole kari kunagi tunnistanud ja veedab kogu aja lageda taeva all.

Orava talu on ligi 75 hektari suurune. „Siin on aru- ja puisniite, metsa, vääriselupaiku, maastiku- ja muid elemente ja kõik, mis sellest üle jääb on Natura. Siin kasvavad indikaatortaimed, mis näitavad, et vesi ja õhk on väga puhas,“ iseloomustas Tiit lähiümbrust. Igapidi väärtuslik paik, kus võib kohata karu, ilvest, hunti, metssiga, metskitse, põtra ja loomulikult oravat, veel pisematest loomadest rääkimata. Botaanik Urmas Laansoo on siinkandi taimedest leidnud erilisi vorme.
„Looduses elamisel on suur võlu. Ümberringi on marja- ja seenemetsad, lähedal on soo. Purga küla on aastatega palju suuremaks kasvanud. Alalisi suitse on mituteist, pluss suveelanikud. Meil on siin väga armas kogukond,“ iseloomustas pereema Piret nende väärt elukeskkonda veel teise kandi pealt.

Orava talule annavad sissetuleku loomad ja metsamajandamine koos metsamajandusliku nõustamisega. Isa ja poeg on mõlemad metsandust õppinud, aga mets on kogu perele oluline. Nad kõik, kaasa arvatud väikesed lapselapsed, on käinud metsa istutamas. Peamiselt on kasvama pandud kuuske ja kaske, mullu ka lehist. Mitmeidki kohti, kus kitsed on matti võtnud, on tulnud taas metsastada. „Nuditud puudest, mis siiski ellu on jäänud, tulevad küll omapärased vormid,“ nentis Tiit irooniaga, „majandusmetsa taolistest puudest ei saa.“

Tänavu suvel kroonis seni tehtud tööd tänukiri „Tubli metsakultuuri kandja 2015“ Eesti Erametsaliidult.

Tiit Linnamägi on nüüd kolmandat aastat kodus vaid Orava talu päralt, Märdil kui Vardi Erametsaseltsi tegevjuhil on sõitmist ja asjaajamist palju, et suure metsaseltsi igapäevaelu korraldada. Pereema Piret juhatab Varbola rahvamaja ja on vabakutseline ajakirjanik. Kui lähenevad Varbola puupäevad, on kogu pere ühiselt rakkes. Korraldusmeeskonnale tuleb appi ka Raplas elav tütar ja kui juhtumisi on Eestis kaks Iirimaal elavat tütart, haaratakse nemadki kaasa. Orava talu avarale ja nägusale õuealale, mis mitmel valla heakorravõistlusel tunnustust pälvinud, on aastate jooksul kogunenud mitmeid puuskulptuure. Mõned neist on tänutäheks kinkinud skulptorid, aga suurem osa on ikka oksjonilt ostetud. „Oksjonil võib hoogu minna, sest alati on nii ilusaid töid,“ tõ-des puupäevade perenaine. Järgmisel suvel toimuvad puupäevad juba 20. korda.