Oru vallas jäävad 2012. aastat ilmestama mitmed eripalgelised sündmused
Linnamäe keskus 2012 aastal nii kaunis välja ei paistnud, sest kütte- ja veetrasside uuendamiseks oli üles kaevatud peaaegu terve küla. Haljastus- ja korrastustöid jätkub ka sellesse aastasse.
Õpilaste arv Oru koolis on järk- järgult suurenenud ja seda eeskätt tänu juhtkonna ja õpetajate sihikindlale tegevusele kooli õppe- ja huvitegevuse arendamisel. Oru koolis õpib 2012/ 2013 õppeaastal 89 õpilast Haapsalust- Varikuni. Õpilaste kooli toomiseks ja koju viimiseks sõidab kaks bussi igapäevaselt kokku 280 km.
Kultuuri- ja ühistegevuse peegelduseks on kõige enam märgatavad suvised kultuuri- ja külaelu sündmused. 2012 aasta kultuurisuve tähtsündmus oli kindlasti koostööprojekt koos Taebla vallaga „ Nädal Lääne- Nigula kihelkonnas", mille kohta üks korraldustoimkonna liige ütles, et see on „loominguline haldusreform". Seitsmel päeval erinevates kohtades, erinevad ettevõtmised, mälumäng, kihelkonnaekskursioon, rahvarõivaste tutvustus, öökino, loovtegevuste õhtu, automatk, laat, maakonna eakate suvepäev.
Juba mitmel järjestikusel aastal ilmestavad valla suveüritusi Keedika ja Uugla külad. Keedikas oli päeval lustakas orienteerumismäng ja õhtul hullutasid külaplatsile kogunenud rahvast Mait ja Mikko Maltis.
Uuglas on kena traditsioon tähistada taasiseseisvuspäeva külapäevaga ja sel korral oli külaliseks kreeka muusika viljeleja ansambel Zorbas.
Valla külade sportmängud algasid paljutõotavalt ja väga sportlikult, aga lõppesid suures tormis ja paduvihmas koolimaja üleujutusest päästmisega. On, mida meenutada!
Spordisõpradele oli üheks meeldejäävamaks sündmuseks kindlasti Tallinnas peetud heategevuslik Öövolle võrkpalliturniir, kus mõõtu võeti nii riigikogulaste kui eesti „Tähtede" võistkonnaga. Võrkpall on jätkuvalt Oru vallas populaarne ja maakonna kooliliigas meie noortele võrkpalluritele vastaseid ei olnud.
Poliitilises plaanis jääb 2012 aastat ilmestama Oru vallavolikogu ettepanek Ridala vallale ühinemisläbirääkimiste pidamiseks eesmärgiga moodustada ühine omavalitsus. Sellest sai alguse Põhja- Läänemaa valdade ühinemisbuum. Kuu ajaga entusiasm küll vähenes, aga oli selge märk sellest, et küpsema hakkab valmisolek halduskorralduslikeks muutusteks.
Kahjuks peame ka sellel aastal tõdema kurvaks tegevat tõsiasja, et rahvaarv jätkuvalt kahaneb. Noored, haritud inimesed leiavad tihti tööd pealinnas või Eestist väljaspool. Kes lahkub kodukohast laia ilma õpingutele, kes leiab tulutoovamat tööd, kes otsib paremaid karjäärivõimalusi. Meie kohus on hoida nende kodukoht elamisväärsena ja loota, et nad ühel hetkel omandatud tarkuse ja kogemusega tagasi tulevad.
