Ostjad maksavad Eesti supermarketites päris sageli soodustoodete eest täishinda
Üleskutsele tuli arvukalt vastuseid. Selgus, et soodushinnaga tooteid soetades on pahaaimamatud ostjad maksnud nii mõnigi kord täishinda enamikes Eesti suurtes kauplustes – lisaks Maximale ka Rimis, Prismas, Selveris, Konsumis ja mujal.
Kliendid kirjeldasid nii tavapärasemaid olukordi, kus kassapidaja jätab arvestamata tootel oleva soodustuse märgise või soodustus on jäänud kassasüsteemi sisestamata kui ka juhtumeid, kus ostja avastab tšekilt, et üht toodet on mitmekordistatud või on arvele lisandunud koguni mõni toode, mida ta tegelikult ei ostnudki. Samuti on ette tulnud, et kaupluses on toote juures endiselt soodushind, kuigi kampaania on juba lõppenud.
Põnevad skeemid kaalu ja hinnaga
Prismast soodushinnaga juustu ostnud naisterahvas (nimi toimetusele teada – toim.) kirjeldas, kuidas teda tabas ostutšekki nähes tõeline üllatus: „Tean, et soodushinnaga müügis olevaid esemeid ostes tuleb pärast ostutšekilt ostuhind üle kontrollida, aga vigade puhul on tavaliselt tegemist lihtsalt inimliku eksimusega. Seekord avastasin aga tšekilt süsteemse petmisskeemi hinna arvutusvalemi muutmise kaudu.“
Kui vaadata loo juures oleval fotol juust Grana Padano kilohinda ja kaalu tšekil ning pakendil, siis soodushind 11,90 eurot on tšekil justkui kenasti olemas, kuid süsteem on muutnud ostmisel ära toote kaalu. Seega jääb lõpphind samaks, mis enne soodustust.
„Sellist soodushinna arvestamise skeemi kohtan küll esmakordselt. Loodetavasti ei ole jõutud veel väga paljusid kliente nii alatult petta. Mulle maksti küll enammakstud summa tagasi, aga mõru maik jääb sellisest hinnasahkerdamisest ikkagi juurde,“ kirjutas pettunud klient.
Prisma pressiesindusest vastati Eesti Elu järelpärimise peale, et päris kindlasti ei juhtu sellised eksimused nende kauplustes tahtlikult: „Uurisime juhtumit, mida klient kirjeldas. Kaupluse töötaja muutis ära toote ühikuhinna, kuid ei kontrollinud, kas kassasüsteem sai sellest õigesti aru. Lihtsustatult öeldes sai kassasüsteem küll uue ühikuhinna, kuid ei leidnud juhiseid, mida selle uue hinnaga teha. Seejärel muutis kassa automaatselt ära toote kaalu, et lõppsumma oleks süsteemi arvates korrektne. Tegemist on tehnilist laadi süsteemi rikkega, mis kahetsusväärse juhtumi põhjustas. Samuti ka inimliku veaga, sest hinnamuudatusi tehes tuleb lõpptulemus alati kassasüsteemis üle kontrollida.“
Prisma turundusdirektor Silver Säga vabandas veelkord kliendi ees ja avaldas lootust, et selliste probleemidega enam Prisma kauplustes kokku puutuda ei tule.
Sihilik aps või teadlik tüssamine?
Eesti Elu kommentaariumisse kirjutati nii arvamusi, et soodustoote kallimalt müümise puhul on tegu inimliku eksimusega ja kassiir ei pruugi alati märgata soodustähist või süsteemi on kogemata jäänud toote soodustus sisestamata kui ka veendumust, et kassapidaja lööb meelega sisse toote täishinna või kasutavad kauplused selliseid meetodeid teadlikult puudujäägi tagasiteenimiseks.
Väljavõtteid kommentaariumist:
„See jutt, et kassapidaja ei pannud tähele, ei ole õige. Kui vanasti kleebiti allahindluse silt vanale ehk õigele hinnale peale, siis nüüd seda enam ei tehta. Lihtne on süüdistada kassiiri, aga tegelikult on see taktika. Pealegi Eesti kaupmeeste allahindlus ajab naerma. Ennem lastakse kaup raisku minna ja vistakse minema, kui head allahindlust tehakse, et ära ostetaks.“
„See ju tavaline asi! Kui ostsin tomateid, rippus silt: Soodus, 0,99 senti. Kassas maksin nelja paki eest 2,80 eurot rohkem. Kodus avastasin. See kordub pidevalt. Kui läksin rääkima, vahetati toote hinnasilt ära – soodushind kallima vastu.“
„Elasin kaua aega Inglismaal ja minu rekord on 3,5 naela maksev grillkana ära osta 9 penniga. Vot see oli allahindlus. Neil oli vaja kaubast lahti saada, mitte ära visata.“
„Mõnikord võib ju olla ka inimlik eksimus aga mõned kassapidajad on mu meelest lihtsalt pahatahtlikud...“
„Ühes poes müüdi kogu Merevaik maha hinnaga 1.56 eurot karp, kuigi hind oli sildil 0.99. Olime juba maale sõitnud, kui vea avastasime ja poodi tagasi minek oleks kallimaks läinud. Naabrinaine ostis ka samal päeval 3 karpi., küsisin, et kuidas temal. Vaatas tšekki ja oli ka täishinnaga. Soodushinna pärast me, pensionärid, ju ostsimegi mitu karpi korraga.“
„Eks kassapidaja elab ka oma frustratsiooni välja, palk väike, elu kehv ja siis tuleb kallilt riietatud klient, ostab ciabatta. Aga rimis on mitmeid erinevaid ciabattasid ja müüa võtab kõige kallima hinnaga toote koodi, kuigi kliendil on kõige odavama hinnaga toode. Kui klient sellele tähelepanu juhib, siis teeb kassiir sellise näo, et nüüd ma pean kutsuma kedagi kassasse seda tšekki muutma ja järjekord ju ootab. Umbes nii, et küll sa jõuad seda kallimat hinda ka maksta. Aga miks ma peaksin? Tegelikult on ju teine hind.“
„Üks tuttav soovitas vahel tšekki ka vaadata. Tegin seda ja mida? Leib ka juures! Olen naabritelt ja tuttavatelt kuulnud, et see tavaline asi. Ka ema on tšekilt avastanud paaril korral asju, mida ostnud polnud.“
„Tihti on nii, et sama kaup lastakse läbi kaks korda. Kui kohapeal ei märka, siis pärast ei usu keegi, et sul korvis kaht saia polnud.“
„Mujal maailmas pannakse uus allahindluse triipkood vana koodi peale. See välistab eksituse võimaluse. Kuna tegu on suhteliselt lihtsa liigutusega , siis jääb Eestis kahtlus poeketti pahatahtlikkusele. Eriti, kui eksitus aina kordub. Kassapidaja/müüa järgib kaupluselt saadud tööülesandeid. Kasum läheb omanike ja juhtkonna taskusse.“
„Aga riidepoodides (just need odavamad ketid nagu Seppälä, New-Yorker jms) on juhtunud mitmeid kordi vastupidi. Olen kassas saanud toote odavama hinnaga ja minu imestamise peale saan teada allahindlusest. Või mõnest kampaaniast. Kunagi krooni ajal sain Seppäläs 200.- kroonise vöö 2 krooniga. Küsisin, miks nii. Müüja kontrollis mitu korda ja ütles: "arvuti näitab". Mõlemad olime rahul, mina vööga, müüja minuga. Sõimata olen ka mitu korda saanud, kui küsima lähen, miks ma vähem maksin! Ehituspoes sain ühed plaadid kahe kolmandiku võrra odavamalt. Läksin veel samal õhtul tagasi, et kassapidajatelt sõimata saada: "mida meie siis tegema peame, arvuti näitab nii". Tegin siis soodusremonti, mis mul selle vastu olla saab.“
„Äärmiselt rumal on mõelda, et müüja jätab meelega soodushinna kassast läbi löömata saades ise sellest kasu. Kassades on tavaliselt tohutud sabad, vaene kassapidaja peab ennast väga kiiresti liigutama, et kõik kliendid normaalselt ära teenindada, on loomulik, et tal võib mõni asi kahe silma vahele jääda. Mul on alati väga kahju nendest töötajatest, kui näen, et mõni vanamutt jälle sõimab, arvates, et kassapidaja on teda petnud. Ise hoian alati silma peal, kui kassapidaja tooteid läbi lööb, ikka on juhtunud, et ei pane soodusmärki tähele ja juhin alati sellele ise tähelepanu ilma igasuguse pahandamiseta. Kassapidaja on ka inimene, kes teeb ebainimliku tööd, mis on vaimselt väga väsitav. Respekt neile tublidele inimestele, kes seda teha suudavad, mina loobuksin ilmselt peale esimest tööpäeva!“
Tuleb ise olla tähelepanelik
Palusime informatsiooni, kuidas täpsemalt kauplustes soodushindade sisestamise süsteem käib ja millest eksimused tekivad, Rimi ja Maxima pressiesindusest.
Rimi kommunikatsioonispetsialistilt Katrin Bats selgitas, et nende ketis sisestatakse kõik hinnad toodetele spetsiaalses süsteemis, mida juhitakse Rimi kontorist: „Kauplus ise hindu muuta ei saa. Sama kehtib ka soodushindade kohta. Samas, tuleb mõnikord ette juhuseid, kus klient näeb riiulis toote ees soodushinda, ent hiljem ostutšekilt leiab eest tavahinna. Sel juhul on teenindajad jätnud ekslikult hinnasildi vahetamata, ehkki sooduskampaania on juba läbi.“
Tema sõnul selliseid juhtumeid Rimis väga sageli siiski ette ei tule. Pealegi on kaupluseketi poliitika, et klient peab saama toote just selle hinnaga, mida ta riiulil näeb. Seega, kui tarbija näeb riiulil toote ees soodushinda, võib ta seda julgelt Rimi ja Säästumarketi kauplustes ka kassas nõuda.
„Tegeleme pidevalt ka oma tööprotsesside reguleerimisega ning lihtsustamisega. Näiteks, oleme kokku leppinud, et hinnamuutused toimuvad vaid kindlatel kellaaegadel, et teenindajad ei peaks muretsema keset päeva muutuvate hindade pärast.“
Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna
direktor
mso-ascii-theme-font:minor-latin;mso-fareast-font-family:Calibri;mso-fareast-theme-font:
minor-latin;mso-hansi-theme-font:minor-latin;mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:EN-US;
mso-bidi-language:AR-SA'>Ty Lehtmäe ütles, et kui Maximas on kampaaniatoodete osas otsus tehtud, saadab esmalt
ostuosakond kõigi kampaanias osalevate toodete koodid müügiosakonda. Seal
sisestatakse 10 päeva enne kampaania algust kõigi kehtima hakkavate
kampaaniatoodete koodid ja hinnad süsteemi. Lisaks on vaja nad sisestada
kõigile kauplustele, kus kampaania kehtima hakkab. Üks päev enne kampaaniat kontrollitakse täiendavalt, kas
kõik tootekoodid on sisestatud ja hind õige.
Ty Lehtmäe: "Kuna tegemist on pika ahelaga, võib siin ette tulla ka
vigu - näiteks mõni tootekood on unustatud juba algsest nimekirjast või on see
kampaaniatoodete sisestamisel eksimuse tõttu välja jäänud. Sellisel puhul
kajastub kassas tõepoolest vale hind. Üldiselt juhtub sellist eksitust ikkagi
väga harva. Ja tegemist ei ole pahatahtlikkusega, vaid veaga."
Nii Ty Lehtmäe kui Katrin Bats kinnitasid, et kassapidajad ei saa mingil moel klientide arvelt endale raha, sest kontrollsüsteem tagab pideva ülevaate teenindajate töö üle. Lisaks on kassiiridel tehniliselt võimatu raha n-ö oma taskusse panna, sest toodet kassast läbi lüües ei saa teenindaja selle hinda muuta ning seeläbi jätta soodustust kliendile arvestamata. Hind registreeritakse kassainfosüsteemis tsentraalselt
ja kajastub pärast ka vastaval aruandlusel.
Selliseid eksimusi nagu toodete topeltarvestus tuleb Katrin Batsi sõnul ette väga harva ja leiavad enamjaolt kiire lahenduse: „Klient ei pea maksma kauba eest, mida ta pole valinud.“
Ty Lehtmäe selgitas, et kassiirid töötavad kauplustes väga kiiresti, sh
skaneerivad ka kaupa kiiresti. Kuna kassas on ribakoodi skänner nii kassalaua
kui ka seina peal, võib topeltsisestust ette tulla ennekõike juhul, kui kassiir
toodet kiiresti skännerite kohal keerab ning koodi loevad nii laual asetsev kui
ka seinal asetsev skänner. Enamasti kassiir muidugi eksitust märkab ja topelt
sisestatud koodi kustutab. Vale toode saab tšekil kajastuda aga ainult tootekoodi
sisestamisel tekkinud veast.
Küsimusele, kas soodushinnaga tootele poleks mõistlik paigaldada uut triipkoodi, et vähem eksimusi tekiks, vastas Katrin Bats, et soodushinna puhul ei paigaldata tootele uut triipkoodi, vaid hind luuakse süsteemis olemasolevale toote koodile: „Triipkoodide muutmine ei nõuaks ju vähem aega ja tähelepanu, kui hinnasiltide muutmine. Proovime muuta oma tööprotsesse selliselt, et taolisi eksimusi esineks vähem. Paraku aga on ikka nii, et kus inimlik faktor mängus, tuleb eksimusi ikka ette.“
Ty Lehtmäe: "Kui me räägime allahindluse sildist, mis kehtib viimase
päeva tootele ja on allahinnatud kaupluse poolt kohapeal, siis see silt
pannakse just toote ülemisele poolele. Seda põhjusel, kui kassiir skaneerib
triipkoodi (ehk EAN-koodi), on see kood tal alati allpool ja on raske märgata,
et tegemist on allahinnatud tootega. Kollane silt toote ülemises otsas on selleks,
et kassiir seda tähele paneks ja allahindluse sisestaks."
Sõltumata sellest, kas soodushinnaga toodete müümine kliendile täishinnaga tuleb inimlikest eksimustest või mitte, jääb kannatajaks ikkagi kliendi rahakott. Selgus, et juba praegu ütlevad mõned kliendid enne toodete läbilöömist kassapidajale, kui tegu on soodustootega. Ja ega jäägi muud üle, kui olla ise tähelepanelik ning ostutšekk juba poes üle kontrollida. Eksimuse korral lasta kauplusel see parandada.
Katrin Batsi sõnul on suuremates kauplustes on selliste juhtumite lahendamiseks pädevad infoleti töötajad. Väiksemas kaupluses tasub alati küsida teenindusjuhti või kaupluse juhti.
Ty Lehtmäe selgitas, et kui kaebus või pretensioon tekib suuremates ehkMaxima XX või
XXX kauplustes, tuleb küsimustega pöörduda infoletti. Kodupoodides ehk Maxima X
kauplustes kutsutakse vastavalt kas peakassapidaja või vahetuse vanem.
