Otepää Teataja saab 80aastaseks (II): isemoodi inimesi ajalehe peeglist
"Otepääl om oma rahamehe ehk magneedi või naadi, kuis neid kutsutas ja siss om siin viil kah säändsit mihi, kes taad maailma asja väegade targaste märkva ja asju ajava. Et igaüits minu juttu usussi, selles kaemi neid isikit õige lähikeselt." (Otepää magneedid. Veste rahva ja rahamehist - OT, 1932 nr.6)
Alljärgnevas loos võite märgata põimeid kaugest minevikust tänapäevani. Kohaliku ajakirjanduse ajalugu võimaldab tutvustada meie mail tegutsenud ÜRGANDEKAID, tegusaid, ja samas oma olemise ning eluviisiga tihtigi mõistmatust teeninud inimesi.
Seekord pakume valikut meie lehe esimese toimetaja Kusta Toome (August Toominga) (25. sept. 1892 - 31. märts 1973) ja kunstnik Ago Kivi (26. jaan. 1933 - 11. okt. 2011) eluteelt.
TULEMISI
"Kusta Toom. Tuli kaugelt maalt. Ühes jalas oli tal vana kaloss ja teises naelakast. Ja väike peni jooksis tal taga. Mõni arvas, et küllap on mõni veneaegne läbipõlenud tudeng. Ent osutus nupukaks meheks, lõi lahti peris suure zeitungi. Juba ammust aega kuulutab see leht otepäälastele valgust ja ilmlikku evangeeliumi." (OT, 1932)
Ago Kivi. "Minu isa oli vabadussõdalasena saanud maad asundustalu rajamiseks sünnikodu naabrusse Kaagjärve vallas Järve külas Rautina järve põhjakaldale.Suure raamatusõbrana nimetas isa selle Kungla taluks.
Seal möödusid minu elu esimesed kolm aastat ja kaks kuud. Kuna isa tervis enam rasket maatööd ei võimaldanud teha, müüs ta talu maha ja ostis Otepääle ühe vana maja (asupaik Pühajärve teel, praegune Ernitsa kodu). ...On mõned mälestuskillud... Kui jõudsime Otepää kõrgustikule, oli siin imetore jälgida, kuidas lõunapoolsetel nõlvadel tee tolmas ja kerge kagutuul rullis seda tolmumassi nagu vatirulli üle põldude. Põhjapoolsed nõlvad olid veel paksult lumega kaetud. Oli aprill 1936, mil Otepää sai linnaõigused. (Ago Kivi käsikirjalised meenutused nov. 2009)
Mõlemast mehest võib nendestki lühikatkendeist aduda midagi nendele ainuomast. Kusta Toomel on see inimlikult soe huumor ja julgus hakata vastasutatud väikelehte toimetama. Ago Kivil avaldusid mõnedki põhiomadused juba väikelapseeas: teravalt tähelepanelik silm, loodusetaju ja harukordne mälu.
ELAMISI
Kogu oma teadliku elu jooksul LOOMISE kire all elanud meestele pole kummalegi paistnud oluline, kus või millistes tingimustes on nad oma tegevust täis päevi mööda saatnud.
KUSTA TOOMEST on kirjutatud kui salapärasest kirjamehest ürgjõulisest metsakirjanikust, Salulaane erakust, kerjus-mungast, kui mehest koera ja kolme ajakirjaga, kirjanik-metsavennast jpm. Aakres rentnikuperes sündinult sai temast paariaastaselt Rõngu elanik, mil nende pere kolis aleviku üürikorterisse ja tema isa sai tööd kiriku kellalööjana ning hiljem kooliteenijana. August Tooming (kodanikunime järgi) on lapsepõlves põetud raskete haiguste tõttu kaotanud kõrvakuulmise ja jäänud süstemaatilise koolihariduseta. Erakuna metsaonnis elades omandas ta saksa, inglise, vene ja rootsi keele, oma töid suutis ta kirjutada nii eesti, saksa kui ka prantsuse keeles, saatis kaastöid kodu- ja välismaa väljaannetele. Oma metsonni soetas ta väärtkirjandusest raamatukogu, 1932. aastal sai tähed ja töötamistarbed ning rajas oma trükikoja, trükkis seal oma ajakirju (Tõrvik, Aeg, Hääl jt.). (Aug. Eelmäe artiklite ja kirjade põhjal.)
AGO KIVI lapsepõlv ja noorukiiga möödusid Otepääl oma kolme venna seltsis ja siinses koolis, kust ta tunnistab saanud olevat ka kunstihuvi tänu tollasele Õpetajale. Vastuolus selleaegse direktoriga pidi suunduma mujale. Esimene elukutse tuli Sakust maaparandustehnikumist.
Hiljem järgnesid katsed Panso teatrikoolis ja õpingud kunstikoolis, seejärel ligi veerandsada aastat Tartus õppejõuna ja kunstnikuna ning viimased 22 aastat taas otepäälasena.
"Kui Ago Tartu-mailt ära tuli, ei andnud ta endast kaua aega märku ühelegi sugulasele, rääkis Ago üks vennapoegadest Kalle 2011. aasta oktoobris allakirjutanule. "Ta oli meie jaoks üldse üks salapärane ja mõistatuslik mees." Sedasama võivad kinnitada otepäälasedki, kelle jaoks olid tema elukoha uksed suletud kogu nimetatud aja.
Ometi lõi ta Otepääle naasnult ekslibriseklubi ja alustas ühte oma viljakamat loomeperioodi, osales rahvateatris, võttis postkastist töötellimusi...
INIMESE OLEMUSEST JA HINNANGUTEST
MÕLEMA mehe olemusest ühisjooni saab leida otsimatagi. Mõlema kohta on ööeldud, et nad olid HEAD inimesed. Ja andekad. Ja lahked.
Kusta Toom oli oma kogust raamatuid laenutanud paljudele, alati neid tagasi saamatagi. Kurjad inimesed, kes tema teistsugust elamistolemist ei kannatanud, lammutasid või põletasid paaril korral tema metsaonni. Ta ei läinud kaebama ega kaastunnet või abi otsima.
Sealne vallavalitsus leidis talle vanaduses koha hooldekodus,suveks tuli metsaerak tagasi oma onni. Kui ta suri, hoiti tema surnukeha pool aastat puutumatuna anatoomikumis, et tema sugulasi leida. Maetud on August Toomingas Rõngu surnuaiale, nagu oli tema viimane soov.
Rõngu ja Salulaane elanikud panid talle Salulaane tee äärde mälestuskivi 1993. aasta novembris. "Meest, kes oma elu ajal harva mõistmist leidis, peetakse nüüd kultuurilukku kuuluvaks ja kirjanduslikuks talendiks.
"Pole raske mõistatada, kes on olnud eesti ajakirjanduse kõige sõltumatum toimetaja. Teadagi erakmees Kusta Toom (August Toomingas 1892-1973), sest tema puhul ei kerkinud kunagi küsimust, kes maksab... Kusta Toom tegi kõik ise, üksinda, oma kulu ja kirjadega." (August Eelmäe "Vabadus kui unistus, inimene kui mõistatus" - "Elust ja inimestest ajalehe peeglis, 2007, MTÜ Süd-Est väljaanne) Ago Kivi ärasaatmisel Otepää kalmistule lubasid kohalikud ekslibriseklubi liikmed Ago lähimatele sugulastele, et koguvad lahkunut mälestades tema loomingut seni veel teadmatagi erakogudest. Polnud aimugi, kui paljudele ta oli teinud ekslibriseid, kaarte, portreid - kõik need enamasti jagatud tasuta, kingituseks, oma kalli kodupaiga tähtpäevade märkimiseks. Väike üleskutse meie lehes kasvatas teadmist.
Ago kunagisele õpilasele kunstikoolipäevilt Jüri Rootsile on nüüdseks toodud ja ta on oma arvutisse jäädvustanud Ago Kivi signatuuriga 762 ekslibrist, 44 graafilist lehte, 175 temaatilist kaarti, 53 ümbrikku, so 1034 graafilist tööd. Lisaks on teada veel portreid, Kivi illustratsioonidega raamatuid. Tema kunstitöödki tuleks koondada raamatusse, mis oleks kaunis ja väärtuslikeim mälestus meie mailt ja meie ajast.
