Otepääl õppiv Taga-Karpaatia tütarlaps: viimane kuu on olnud emotsionaalselt raske
Meie väikeses koolis pole just palju neid, kes võivad oma emakeeleks nimetada mitut keelt. Abiturient Mariia Medvichuk (klassikaaslaste seas lihtsalt Maria) on üks nendest õnnelikest ja samas ka omapärastest noortest meie Eesti ühiskonnas.
Temperament ja veidi lõunamaalik välimus eristab teda selgelt teistest koolikaaslastest.
Viimane kuu on Mariiale olnud emotsionaalselt raske, sest tema vanemate sünnimaal Ukrainas voolab verd ja mõni nendegi sugulane oli haaratud massirahutustesse.
Sinus voolab nii ukrainlase kui ka eestlase verd, vene keelt räägid koolitunnis täiesti vabalt. Missuguse rahvuse esindajaks sa end õigupoolest pead?
Tegelikult voolab minus ainult ukrainlase verd. Kuna minu vanemad on pärit Ukrainast ning mind on kasvatatud sealsete kommete kohaselt, tunnen ennast siiski ukrainlasena. Pole vahet, et olen terve elu kasvanud Eestis.
Sageli arvatakse, et sinusugused nn mitme rahvuse juurtega inimesed on õnnesärgis sündinud, sest juba sünnist saati mitu keelt suus on ju tänapäeval suur eelis. Mitut keelt valdad ning mis on sinu kodune keel?
Ma valdan puhtalt kolme keelt: eesti, ukraina ja vene keelt. Inglise keelega on raskusi. Kodus räägin põhiliselt ukraina keeles. Kuid esineb olukordi, mil kõneleme harjutamise mõttes ka eesti keelt. Arvan, et minu eesti keel on tugevam kui ukraina keel. Mulle endale meeldib suhelda oma emakeeles, kuna ma ei taha mingil juhul seda unustada, vaid soovin pärandada selle oma tulevastele lastele.
Oleks päris põnev teada, kas mõtled eesti või ukraina keeles.
Sellele on tegelikult päris raske vastata. Kui ma räägin ukraina keeles, siis mõtlen ka selles keeles, kui räägin eesti keeles, siis mõtlen jälle eesti keeles. Üksi oma mõtteid mõlgutades mõtlen vahepeal isegi mõlemas keeles.
Kas tõsiasi, et kodune keel erineb koolis kasutatavast, on tulnud sulle kasuks või kahjuks?
Nii kahjuks kui ka kasuks. Kuna ukraina ja vene keel on omavahel veidi sarnased, siis sain koolis tänu sellele vene keelega paremini hakkama. Ukrainast pärit sugulastega saan rääkida ukraina keeles.
Aga näiteks koolis kirjandi kirjutamisel on mul esinenud mõningaid raskusi ning sõnade kombineerimine lauses on läinud nihu. Samuti on mul puudus rikkalikust eesti sõnavarast.
Oled oma elu jooksul mitmeid kordi Ukrainas viibinud. Kuidas seal aega veedad?
Me viibime Ukrainas, täpsemalt Taga-Karpaatias, tavaliselt suvel.
Siis on rohkesti heinatöid. Aitame maatöödega, külastame sugulasi ja veedame suurema osa ajast vanaema juures. Samuti oleme puhanud soolaste järvede ääres, käinud tõstukitega mägedes loodust nautimas ning külastanud muuseume.
Mulle meeldib väga just vanaema juures olla, temaga mõnusalt ja pingevabalt aega veeta ning loomi karjatada.
Kõige kurvem on sealt lahkuda ning hüvastijätmine on alati pisaratega lõppenud. Tean ju, et tulen taas alles aasta pärast või isegi hiljem. Taga-Karpaatia on selline koht, mida igatsen tohutult palju.
Miks otsustasid just meie kooli kasuks ja kuidas kaaslased suhtuvad ukrainlannasse?
Olin kuulnud Otepää Gümnaasiumist väga häid sõnu. Kool ei asu minu kodust kaugel, ma ei soovinud kodust nii vara lahkuda ehk linnaelu „nautima" minna. Klassikaaslastelt pole ma küsinud, kuidas nad minusse kui ukrainlannasse suhtuvad, kuid arvan, et siiski hästi. Ma olin neile kasuks vene keele abistamisega. (naerukoht).
Gümnaasiumi lõpp on juba käegakatsutavas kauguses ja tulevikuplaanid kindlasti olemas. Kelleks tahtsid aga väiksena saada?
Tahtsin saada lauljaks, juuksuriks või tantsijaks. Praeguseks on need soovid muutunud. Ma ei oska öelda, mida tulevikus teha tahaksin, kuid kindlasti pole see seotud laulmise, tantsimise ega juuksuriametiga. Juba päris pisikesest peale olen unistanud kõhutantsuga tegelemisest. See soov on täitunud, kuna kõhutants kuulub juba kolmandat aastat minu harrastuste hulka.
Kindlasti on sul elus tulnud ette mõni huvitav juhtum seoses sellega, et oled niinimetatud välismaalane. Räägi mõnest toredamast episoodist.
Inimesed on üritanud hakata minuga vene või inglise keeles rääkima. Mina aga omakorda ütlesin, et inglise keelt ei oska üldse, kuid vene keelt valdan hästi. Pärast üks noormees proovis minuga vene keeles suhelda, aga see ei tulnud üldse hästi välja. Sain sõbrannadega kõvasti naerda.
Ukrainas on olnud väga palju juhtumeid, kus arvati, et ma olen eestlane ega saa nendest aru. Hiljem imestati, et oskan siiski väga hästi ukraina keelt.
GRETE MADI (XI KLASS)
