Ott Valdma: Fresko keskuse sünniajaloost
Eriti sümpaatseks tegi mulle selle ürituse siiski kohalike tunnustatud inimeste sõnavõtud ja eriti Enda Pilli meenutused. Mõte, et noorena arvad, et terve elu on ees ja iga olukorra jäädvustamist ei peeta tähtsaks, aga vanana kahetsed, et need hetked jäid jäädvustamata, on nii ilmselge, aga tihti lihtsalt jäänud tähelepanuta. Avamispeol räägiti Fresko ruumide ajaloost pikalt, siiski Fresko keskuse sünniajaloo 2011. aasta jäi vahele. Püüan seda aega siis ka kõigile meelde tuletada. Fresko ruumid pidid valmima 2011. aasta keskpaigaks. Eesti majandus oli just hakanud kriisist väljuma ja 2010. aasta taak oli meil veel selgelt seljas. Ilma valla tegevustoetuseta poleks Fresko sellel aastal valminud. Pidasime 2011. aastal koosoleku, kuhu kutsusime külaseltsi aktiivseid liikmeid, et nad annaksid teemasid, millega selts nendes ruumides võiks tegelema hakata, et nad ka ise tunneksid vastutust kogu nende ruumide kasutamise eest. Entusiasmi oli kõigi nende silmist näha ja seetõttu läks vald selle projekti toetamisega edasi. Küsisime koos külaseltsi juhatajaga PRIA-lt veelkord pikendust aasta lõpuni. Küsimise peale tuli meile PRIA-st eitav vastus. Suhtlemisel PRIA erinevate ametnikega esitasime tähtaegselt vormikohase põhjendatud vaide, mis ka rahuldati. See oli esimene suurem takistus senisel teel. Omaosaluse tarbeks küsis külaselts tegevustoetust vallalt. See oli eelarveliselt jällegi pingeline aasta ja omaosaluse tarbeks leidis vallavanem eelarvete siseselt vallavalitsuse ja allasutuste eelarvetest vahendid, mida eelarve muudatusega reservfondi tõsta. Volikogus oli eelarve muutmiseks vaja 5 poolthäält, aga hääletamisel neid kokku ei tulnud. Suuresti Anne Ermeli kõne opositsiooni inimestele volikogus aitas nendelt vajalikud hääled eelarve muudatusele saada. See oli teine suurem takistus. Pidime välja vahetama külakeskuse renoveerija Kose Ehituse, sest nende maksetingimusi (järgmisel kuul) poleks olnud võimalik seltsi poolt täita ja nad ei olnud nõus ka kompromissideks (OTKA-ks). Uue pakkujana leiti Tafrix, kellega koostöö sujus ja hilisemalt on ka kõik garantiitööd tehtud ehitaja enda kulul ilma vaidlusteta. Pakkuja vahetus leidis aset aga sügise hakul ja lõpuks oli vaja kõik ka aasta lõpuks valmis saada. Seltsi juhataja roll oli kogu protsessis ehitustööde käigus pidevalt suurenenud ja selle üle oli mul ainult hea meel. Ruumid said 31. detsembriks napi 3 kuuga valmis, klaasvitraažid said puutumatult tagasi ette ja ka PRIA oli positiivselt üllatunud, et see kõik ikkagi valmis sai. Seda siis Fresko 2011. aasta rääkimata ajaloost.
Ardu aleviku hakkekatlamaja riigihankest. Kõue Vallavalitsusele laekus Ardu katlamaja rekonstrueerimiseks 5 pakkumust. Saabunud pakkumustest mitte-kvalifitseeriti kaks pakkujat ja üks pakkumus tunnistati mittevastavaks. Järele jäänud kahte pakkumusi hinnati madalaima maksumuse alusel. 13. mail allkirjastati vallavalitsuse korraldus, millega valiti välja parim pakkumus. Vaidlustamise tähtajaks laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaie, millega mitte-vastavaks tunnistatud pakkumuse teinud pakkuja selle vallavalitsuse korralduse vaidlustas. Vaidlustuse tulemusena rahuldati vaidlustaja kaebus osaliselt ja tunnistati Kõue Vallavalitsuse 13.05.2013 korraldus nr 102 osaliselt kehtetuks. Volikogus sai seda küsimust arutatud, samuti SA Kõue Varahalduse nõukogus. Lõpp-otsus edasiste sammude osas tuleb teha kiiresti paari nädala jooksul. Eks meil on jätkuvalt kahtlused, kas vaidlustaja suudab meile tarnida hanke tingimustele vastava katla, kui ta kunagi ei ole sellist varem teinud. Loodame, et kõik laabub ja Ardu saab veel sellel aastal korraliku hakkekatlamaja ja kindluse küttehinna stabiilsuse üle ka tulevikuks.
Rõõsa veehaardest. Vallavanem, vallavalitsuse liige Ruttar Roht ja volikogu liige Andres Õis käisid koos mai lõpus AS Tallinna Vesi Rõõsa pumbajaamas kohtumas Tallinna Vee esindajaga, et veelkord arutada Silmsi küla elanike pöördumist ja muret seoses kõrge veetasemega Pirita jões, mis on üle ujutanud Silmsi külas Pirita jõe ääres olevad kinnistud. Tallinna Vee selgitused olid järgmised: Tallinna Vesi ei piira veevoolu Rõõsa pumbajaamas, vaid nad mõõdavad veehulka (tegelikult muidugi ehitis ise piirab veehulka). Viimasel viiel aastal on sademeid olnud tunduvalt rohkem, mistõttu looduslikult on veetase kõrgemal. Tallinna Vee hinnangul oleks ainuke viis veetaset praegusest tasemest alandada kogu ehitis lammutada või ümber ehitada. Ent häid lahendusi, mis kohe mõjuksid, ei ole. Viimastel andmetel on veetase kanalis veidi siiski langenud ja kuivema suve puhul langeks veetase veelgi.
Ardu aleviku liiklusohutus. Kõue Vallavalitsus arutas koos maanteeameti esindajatega Ardu aleviku Tallinn- Tartu maantee liiklusohutuse parandamise võimalusi. Muudatusega soovitakse ülekäiguraja (asenduks ülekäigukohaga) asukohta muuta, et turvalisuse olukorda jalakäija aspektist parandada. Maanteeameti esindajatega kohtumisel valisime välja variandi, kus bussipeatused jääksid samasse kohta kus praegu. Lisanduksid jalgrajad, mis peaksid jalakäijate ohutust tõstma ja bussipeatus saaks kaks uut bussiootepaviljoni. Plaanitud on töödega valmis saada juba sügisel. Hea juures on siiski mõru pillina vajalik volikogu otsus, millega jalgraja talihooldus tuleks valla ülesandeks.
Valla teed. Maikuus sai koos teeettevõtete esindajatega väisatud Kõue valla teid. Olukord on paljudel teedel üsna kehv. Teede olukorra parandamisega tegeletakse ja kruusa peaksid nägema nii Virla- Aela, Nutu-Kadja kui Pala tee. Suuremat remonti vajab Riidamäe- Harmi ja Habaja-Triigi tee osad lõigud, millega samuti tegeletakse. Ardu Kesk tee ja Habaja Sipassoo teekatte remont (mustkatte paigaldus) on samuti plaanis. Selle aasta lõpuks peaks vallateede olukord paranema, samuti paigaldatakse riigiteedele mustkatet erinevatel lõikudel üle kogu valla (Sae- Voose tee, Paunküla-Kiruvere teel ja Ojasoo-Triigi-Virla teel). Kannatlikku meelt.
Kõue Vallavalitsus ja Kõue Vallavolikogu soovib kõikidele põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli lõpetanud Kõue valla õpilastele edu, häid mõtteid ja sihikindlust oma tuleviku kujundamisel!
