Valla eelarvest pikemalt rääkima ei hakkaks, sest eelarve seletuskiri ilmub juba järgmises lehes. Siiski tahaks enda poolt viimast korda vallalehes ühinemist käsitleda. Minu käest küsiti mitmeid kordi nii vallakodanike kui ajakirjanike poolt, miks ma Kose ja Kõue valla ühinemist ei toeta. Kasutan siinjuures Ülo Russaku poolt küsitud küsimusi selgemate vastustega: Kes võidab?
„No otsesed võitjad on lapsevanemad, kelle lapsed Kosel huviharidust omandavad, sest Kõue vald huviharidust viimasel 2 aastal toetanud ei ole. Võibolla paraneb ühistranspordi ühendus Kosega nii Ardu kui Habaja elanikel. Kaudselt paranevad teenused, mis on vaeslapse osas olnud - kultuuritegevus, noortetegevus, tänavavalgustus. Suurem ametnike hulk parandab planeerimistegevust ja valdkondlikku vastutust Kõue vallas, näiteks kultuuri ja noorsootöö osas. Kindlasti vähenevad riskid, kui mõni ametnik peaks töölt lahkuma, siis ei lähe koos temaga 20 aasta info teedehoolduse, majandustegevuse, jäätmemajanduse, projektide, ehitustegevuse (abivallavanem) kui ka lastekaitse, vanurite hoolde, kultuuritegevuse, seltsitegevuse jms (humanitaarsotsiaalnõunik)." Kas jääb mõnel eraldi paikneval talul, näiteks tuntud Sireli lambakasvatustalul, peale ühinemist teed lumest lahti lükkamata?
„Seda küll nüüd mitte, aga Kose valla poliitika on seni olnud suuremate objektide tegemine kord aastas, teised teed on jäänud tagaplaanile. Kõue vald tellis näiteks 2012. aastal teede soolatamist, mis eelkõige haja-asustuse inimestele tähtis, Kose seda ei teinud. Lumelükkamine on Kõuel ja Kosel ka erinevalt korraldatud." Kes siis kaotab?
„Kõue vallas on haja-asustust rohkem. Meie koolide klassides on õpilasi keskmiselt 5,2 (Harmis) ja 7,8 (Ardus). Kose vallas on need näitajad vähemalt 2 korda kõrgemad. Kose-Uuemõisa lasteaedalgkooli kooli osa sulgemise otsus oli lähedal (volikogu otsustas siiski mitte sulgeda) ja seal on klassis üle 12 lapse. Vee ja kanalisatsiooni hind on Kose vallas koos abonenttasuga kokku 3,5€ , Kõuel 2,6€. Ardu pood kaotab käivet, kui Ardust peaksid avalikud töökohad kaduma (ametnikud, õpetajad?). Postkontori sulgemine on ühinedes kindel.
Kui kokku võtta kogu eelnev jutt, siis tuleb juurde pragmaatilist mõtlemist ja tehakse rohkem ebapopulaarseid otsuseid.
Teenused muutuvad kallimaks (vesi) ja kaugemaks (vaja sõita ametniku jutule), aga nende kvaliteet paraneb (tänavavalgustus, spetsialiseerunud ametnik, planeerimistegevus). Mõned müüdid, mida tahaksin ümber lükata:
Vallavanem ja ametnikud on ühinemise vastu, sest kaotavad töö
- töö kaotavad nii vallavanem kui vallasekretär (ühes omavalitsuses ei saa olla kahte vallavanemat ja vallasekretäri). Ühinedes makstakse vallavanemale ja volikogu esimehele 6 kuu ametipalga suurune hüvitis, kui nad uueks vallavanemaks või volikogu esimeheks ei saa. Raha ja kohatäiteks olemine ei ole olnud minu agenda selle töö juures. Enamik ametnikke jätkab (kui soovivad) uues omavalitsuses. Vee- ja kanalisatsiooni teenus paraneb
- vee kvaliteet vastab nii Habajal kui Ardus kõikidele nõudmistele ja selles valdkonnas mingit teenuse paranemist inimese jaoks ei tule. SA Kõue Varahaldus pakub paljusid teenuseid, mida AS Kose Vesi ei paku. Teenuste hulk laieneb -
Kõue vald pakub samu teenuseid, mida kõik Eesti omavalitsused. Kuna tegutseme vajaduspõhiselt, siis kõik teenused ei ole määrustes kajastatud. Väiksemates omavalitsustes tullakse ka inimestele rohkem vastu ehk ollakse paindlikumad. Kõue sotsiaal-humanitaarnõunik on kulutanud palju aega inimeste probleemide lahendamiseks, mis ei ole tema ametijuhendis ja Kõue valla erinevates määrustes. Miks ma ise ühinemise suhtes nii kriitiline olen olnud?
Omades palju infot, nägin lõpuks, et see ühinemine ei tule võrdsetel alustel. Varasemad uuringud näitasid, et ühinemine on mõttekas, kui ühinetakse kokku üle 25 000 elanikuga omavalitsuseks. Samuti tuli uuringutes välja, et tulevasi arenguid pärsivad suured (laenu- või lepingu)kohustused. Kose valla suure laenukoormuse põhjuseks oli varasem suur laenukoormus ja kultuurikeskuse ehitus. Peab möönma, et Kosel on lasteaiakohtade puudus, muusikakool ja raamatukogu vajasid uusi ruume ja Kosel oli puudus ka suurest saalist, kus üritusi korraldada. Kultuurikeskuse valmimine lahendab neid probleeme, aga valla eelarvele tekib suur kohustus ka kõik need täiendavad kulud personali ja majanduskulude katmiseks, mis hinnanguliselt on üle 150 000€ (rõhutan, et hinnanguline) aastas. Kose vald otsustas 2012. aasta detsembris 2013. aastaks laenupuhkust taotleda ja Kõue-poolse juhtkomisjonini jõudis see info peale jaanuari volikogu istungit tänu tähelepanelikule Kose valla kodanikule, kes Kose Teataja kirjaga isiklikult vallavanemale saatis ja vastavale otsusele lehes joone alla tõmbas.
Kui võtta arvesse Kose valla laenukoormust, täiendavaid kulusid uuele eelarvele ja laenupuhkust, siis minus tekitas see rohkem küsimusi ja tugevdas ohtude seisukohta, mida ühinemine võib kokkuvõttes Kõue vallale tuua (rõhutan, et võib tuua, nii ei pea juhtuma). Kõuel on olnud vähem pragmatismi, vähem inimesi ja Kõuel on rohkem, mida kaotada. Kokkuvõttes leian, et ühinemine peab oleme võrdsete partnerite vahel, võrdsete laenukohustustega ja stabiilsemal ajal kui ühelegi ühinevatest omavalitsustest suuri kohustusi juurde ei teki. Aga nagu ma olen ka öelnud, see on ainult minu isiklik arvamus. Siiski kutsun inimesi ühinemisotsusega leppima ja valima õigeid inimesi uude volikokku, kes ehk neid ohtusid rohkem maandaksid ja püüaksid elu ka ääremaal hoida.