Paadipõgenik: ootasin idatormi ja sadu

6. november 1955. Ida-Saaremaa, Kõrkvere küla, Pae sadam. Teekond algas kella viie paiku tihedas varahommikuses sajus. Vali vihmapladin summutas paadimootori juba niigi summuti abil vaigistatud popsumise. Ainult kass jäi neist tühja majja maha. 48-aastane Eduard Õun, tema mõned aastad noorem naine Mary ja 62-aastane ämm olid võtnud ette ohtliku meretee Rootsi, kirjutab Saarte Hääl.

Navigatsiooniks oli julgetel merepõgenikel kaasas kooliatlasest välja rebitud kaart, kompassi järgi hoidis mees läänesuunda ja 32-tunnise mereretke järel jõuti enam kui kahesaja kilomeetri kaugusel asuvale Gotlandi saarele.

Põgenikud nägid oma teel kokku 14 patrull-laeva ja Läti rannast “pühkisid” helgiheitjad pidevalt merd. Ühest piirivalvekaatrist möödus presendiga kaetud mootorpaat vaid mõnesaja meetri kauguselt.

Edasi loe 26. aprilli Saarte Häälest.