"Meile teadaolevalt on tänavuste uppumissurmade põhjuseks olnud 20 protsendil juhtudest terviserikked. Muudel juhtudel on olnud tegu enda võimete ülehindamise,ettevaatamatuse ja turvavarustuse mittekandmisega. Just viimasel puhul tuleb kahjuks tõdeda, et kõikidel kalastamisega seotud õnnetustel puudus uppunutel päästevest."

Seega Teie hinnangul võinuks enamik uppumissurmadest olla välditavad, kui inimesed oleksid järginud ohutusnõudeid ja -reegleid?

"Vette või veekogule minnes tuleb alati mõelda enda ohutusele ja kui
inimene ise ei ole adekvaatne seda tegema, peavad kaaslased tema ümber
hoolivust üles näitama. Pea meeles, et suvistel veekogude äärsetel
koosviibimistel hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal – ära lase
neid purjus peaga vette. Lapsevanemad ei tohi vee ääres lapsi
hetkekski tähelepanuta jätta. Uppuv laps vees appi ei hüüa.
Paadisõidule tuleb minna kaine peaga ja päästevest seljas. Ujuma mine
selleks mõeldud kohas, eelistatult vetelpäästega rannas ning ära hüppa
vette pea ees."

Olete ilmselt kursis ka olukorraga teistes Euroopa riikides. Kui
võrrelda Eestit teiste Euroopa riikidega, siis milline on meie olukord
uppumissurmade arvukuse osas?

"Väga täpset ülevaadet teiste riikide uppumissurmade kohta kohe võtta
ei ole, aga ühe näitena võime tuua Soome tänavuse võrdluse Eestiga.
Võrreldes eelmise aastaga on Soomes uppumissurmade arv vähenenud 33 protsenti ja Eestis 52 protsenti. 100 000 inimese kohta on tänavu Soomes uppunud keskmiselt 1.2 inimest, Eestis seevastu 1,9."

Uppumissurmade arvu me teame, aga kui palju on Teile teadaolevalt olnud tänavu suvel kokku juhtumeid, kus inimesed on olnud uppumisohus ning on
päästetud?

"Käesoleval aastal on Päästeameti osalusel veest päästetud kaheksa inimest. Kindlasti on see arv suurem, kuna palju on olnud ka neid juhtumeid, kuhu päästjaid ei ole kohale kutsutud ja abi on olnud rannavalvest või kõrval olevatest inimestest."

Mida teha, kui inimene, kellel pole spetsiaalset väljaõpet,
märkab, et keegi on vees uppumisohus?

"Esimene reegel on, et kui näed kedagi, kes on veekogul hätta jäänud,
siis tuleks sellest koheselt teavitada kas vetelpäästet või
häirekeskust numbril 112. Kindlasti ei tohiks päästma minnes ohtu
seada enda elu. Seega tuleb alati mõelda sellele, kui hästi sa end
vees tunned. Kui läheduses on päästerõngas, siis kõige kindlam on see
visata kaldalt temani. Oluline, et kannataja ja abistaja vahele jääks
alati mingi ese, sest uppuja jõud on meeletu ja ta võib paanikahoos tappa teda päästma tulnud ning valesid võtteid kasutanud inimese."