Padise klooster kutsub külastajaid keskaega

 (1)
Padise klooster kutsub külastajaid keskaega
Padise klooster veidi tavatuma nurga alt. Foto: Urmas VeersaluKeila Leht

Küllap enamik meie kandi inimestest teab Padise kloostrit. Tihtilugu satutakse esimest korda Padisele juba algkooli klassiekskursiooniga, seejärel väljasõidul „maale" või möödasõidul teel Haapsallu. Vaevalt jätab keegi peatumata, nähes uhkeid keskaegseid müüre otse maantee servas.

Aastakümnete jooksul on varemetes Padise klooster palju muutunud. Kloostrit on arheoloogiliselt uuritud ja konserveeritud: paremini säilinud hooneosi katustatud, üksikud müüritised pealt samuti katustega kaetud, et hoida neid ilmastiku tekitavate kahjustuste eest. Iga konserveerimisprotsessiga on püütud kloostrit enam tagasi viia selle keskaegse ilme juurde - suletud on 17.-18. sajandil seintesse murtud avasid, sisehoov on tagasi viidud keskaegse tasapinna juurde, sealt umbes kahe meetri jagu varinguprahti välja vedades jne. Konserveerimistööde juures on enamasti olnud ka teaduslik huvi. Kloostri esimeste konserveerimistöödega oli seotud Eesti vanema põlvkonna tunnustatud kunstiajaloolane Villem Raam, hiljem arhitekt Rein Zobel. Mõlema meistri käekirja on säilinud müürides tänaseni näha. Viimaste aastakümnete jooksul on Padise kloostri küsimustega tegelenud arhitekt Mart Keskküla, kunstiajaloolane Kaur Alttoa ning arheoloog Villu Kadakas.

Nagu loetelust eeldada võib, on senine uurimine olnud peamiselt hoonekeskne. Padise keskaegsed müürid on kindlasti ühed paremini säilinud keskaegsed tsistertslaste kloostrimüürid terves Põhja- Euroopas ja seetõttu väärtuslikuks uurimisallikaks, kuid palju vähem teame me sellest, kes olid need mungad, kes Padisel keskajal elasid, kust nad tulid ja kuhu Liivi sõja eel läksid? Millega mungad Padisel tegelesid? Kas ja kus olid nende ürdiaiad ja kalatiigid jne? Kuna kirjalikke allikaid Padise keskajast peaaegu säilinud pole, on just allesolevad müürid, aga ka arheoloogiliste kaevamiste leiumaterjal see, mis meile siiski üht-teist kõnelda võib. 

Kloostri tulevikuvisioon, mis valmis viimase rahvusvahelise projekti raames. Autorid Mart Keskküla (AS Restor) ja Liis Keskküla (OÜ Arhgild). Keila Leht

Kloostri tulevikuvisioon, mis valmis viimase rahvusvahelise projekti raames. Autorid Mart Keskküla
(AS Restor) ja Liis Keskküla (OÜ Arhgild).

2010.-2012. aasta suveni INTERREG programmist rahastatud projekt „Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel" kutsuti Padise vallavalitsuse ja Vantaa linnavalitsuse koostöös ellu just nimelt selleks, et tänapäevaseid meetodeid ja rahvusvahelist ühistegevust kasutades uurida ulatuslikumalt kloostri veel arheoloogiliselt kaevamata alasid ning arhiiviallikatele toetudes jõuda lähemale keskaegse Padise kloostri olemusele. Kahel suvel toimunud väljakaevamiste esialgsed tulemused ning arhiiviuuringute kaudu leitud materjalid on tänaseks koondatud eesti- ja soomekeelsesse raamatusse „Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel/Keskiajan silta Padisen ja Vantaan välillä", mida huvilised võiksid soovi korral küsida Padise vallavalitsusest.

18. ja 19. augustil toimuvad Padisel taas Püha Bernardi päevad. Tegemist on keskaja festivaliga, kus saab nautida ajastukohast miljööd, osta Eesti oma toodangut, vaadata kultuuriprogrammi, näha uut näitust Padise ja Vantaa ühisprojekti tulemustest ning saada enam teada meie lähiümbruse ajaloost. Arheoloog Villu Kadaka juhtimisel toimuvad mõlemal päeval tasuta ekskursioonid kloostrisse: 18. augustil algusega kl 16 ja 19. augustil algusega kl 14 kloostri juurest. Ekskursiooni käigus saab kindlasti täpsemat teavet ka viimaste väljakaevamiste tulemuste kohta. Lähem info www.padiseklooster.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare