Padiset olen teadnud ammu, kooli küll mitte väga hästi, aga siinset kultuuri- ja ajalugu küll. See on selline hea auraga kaunis koht, mis tõmbab, olgu tegemist siis kloostri varemetega, mõisa või linnamäega. See on kant, kuhu olen alati soovinud tulla. Üle kolme aasta tagasi asusin elama Keila valda. Toona oli juba ette teada, et ametialaselt ilmselt mingid muudatused tulevad ning seetõttu sai hakata otsima töövõimalust siinkandis.

Kui oli kuulda, et Padise koolis on ees direktorivahetus ja tuleb konkurss, siis sai käidud ka vallas ning neid asju arutatud. Nõustusin kandideerima sellele kohale. Üldhariduse valdkonnas olen varasemalt töötanud Tallinnas Westholmi gümnaasiumis, hiljem kõrghariduse vallas pikemat aega Pedagoogilises Seminaris. Lisaks muudes valdkondades ka - Tallinnas haridusametis asejuhina, samuti tegelenud sotsiaalhoolekandega.

Kui palju teadsite koolist ja siin valitsevast olukorrast? Mõtlen just vastuolu endise direktori ja hoolekogu vahel?

Sellest ei teadnud ma absoluutselt midagi. Ütlen veelkord - ma lihtsalt huvitusin sellest kohast ja piirkonnast. Ja kuna ma viimastel aastatel olin eemal olnud üldharidusvaldkonnast, siis polnud ma kursis asjadega, mida ma võib-olla oleks kuulnud mujal koolijuhina töötades.

Sain sellest teada alles siis, kui ma olin konkursi läbinud. Tulin siia majja ja tahtsin saada pilti ette, ülevaadet toimuvast. Eks ma siis hakkasin ühtteist aru saama.

Kas vallavanem andis teile eesmärgi parandada õhkkonda koolis, midagi muuta, kuhugi välja jõuda?

Kui valik oli tehtud, siis loomulikult oli temaga juttu ka sellest, et siin murekohti on ja ta loodab värskelt ja uuelt inimeselt esilekerkinud probleemidega tegelemist ja nende lahendamist.

Me nüüd niimoodi paika ei pannud midagi, mida konkreetselt vaja muuta. Rääkisime pigem sellest, et kool kui selline peaks arenema. Eks loomulikult oli minu huvi ka see, kuidas Padise koolis remondiga asjad olema hakkavad. Sain vallavanema kaudu infot selle kohta, et üks etapp on läbitud ning vaadatakse, kuidas seda kooli korda teha ja kaasaegsemaks saada.

Kas ainult õpikeskkond või midagi muud ka?

Ma mõtlen mitte ainult õpikeskkonda, vaid ikka kõike muud ka. See on väike kool ja siin on asjad teist moodi võrreldes teiste organisatsioonidega, kus ma olen töötanud.

Siin on kõik üheskoos, tuleb teha korraga direktori tööd, õppealajuhataja tööd ja majandusjuhataja tööd. Eks sellepärast ongi see alguse asi keerukam - näen, et probleeme on neid kõigis valdkodades päris palju. Eks see nõuab natuke aega, et asjad jooksma hakkaksid. Aga kolleegid on tublid, paljuski on see tiimitöö. Kuid vastutus jääb paratamatult ühe peale.

Mitu kooli peaks olema Padise vallas?

Raske öelda. Praeguse seisu juures on elanike hulk kriitiline. Arvan ka seda, et vald võiks olla ja ka saaks olla tunduvalt suurem. Selline innovaatiline vald nagu Padise võiks kõigepealt kasutada oma eelised, millega meelitada siia elama naabreid, kellel on väikesed lapsed. Naabruses on näiteks Rummu ja Ämari, miks ei võiks Padise olla selline, kus on hea ja rahulik elamise koht ja siit saaks lähedale käia tööl. Võiks seda stimuleerida, et inimesed tuleks siia elama.

On see üldse realistlik plaan?

Eks visioonid on kõik sellised, et ühelt poolt on tegemist utopistliku vaatega, aga teisalt siiski näen, et see on teostatav.

Võimaluseks oleks ju kortermajade rajamine, mida vald üürib välja. Olles eelneva töö jooksul kokku puutunud noorte peredega - nad oleks väga nõus mitte võtma suuri laene, kui saaksid rahulikult elada üüripinnal. See vabastaks nende ressursid muude kulutuste tegemiseks. Ja alles hiljem hakkaksid nad omandama püsivamaid elukohti. Täna on ka tihti juba nii, et inimesed ei taha püsivaid elukohti, kuna nad töö iseloomu tõttu kolivad tihti või peavad sageli pikalt kodust eemal olema.

Peaks mõtlema ka selle perspektiiviga, et Ämarisse tuleb tööle noort personali. Miks ei võiks nad Padisel elada, lapsed lasteaias käia ja koolis õppida? Selleks tuleks end teha rohkem nähtavaks.

Mis võiksid olla Padise kooli tugevused - on see mõni suund, mõned tegevused?

Ega ma niipalju pole saanud mõelda sellele, mis võiks olla. Kooli võimalikud suunad sõltuvad ikka sellest, milline on õpetajate koosseis, milline on õpilaskond. Kodukoha kultuur ja looduse lähedus on kindlasti üks väärtusi, mida väike põhikool peaks edasi hoidma ja arendama.

Põhikoolis on tegelikult tähtis see, et anda kätte hea põhiharidus ja püüda anda väljund lõpetajale, kuhu ta edasi võiks minna. See tähendab seda, et peab hakkama maast-madalast ette valmistama, õigemini pakkuma välja mõistlikke edasisi valikuid - on see siis gümnaasiumi või kutsekooli minek.

Peab hakkama enam mõtlema sellele, kuidas kutseõpet siin rohkem teha. Gümnaasiumi minek pole sugugi alati kõige tähtsam. Üks hea kutseharidus on sageli palju väärtuslikum, mis samas ei võta sugugi ära võimalust kõrgharidusse edasi minna.

Meie ülesanne on pakkuda sellisel tasemel õpet, et õpilased tahaksid siin õppida, mitte ei läheks ära teistesse põhikoolidesse.