Kuigi kõik vähemusrahvaste kirikud ja kogudused olid omanäolised ning meile, eestlastele, uudsed ja huvitavad, oleme nüüd järjega jõudnud eestlasele kõige omasema, luteri kiriku juurde.

Talve hakul võttis meid Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus vastu õpetaja Urmas Viilma, kes rääkis kiriku ajaloost ja peatus pikemalt sümboolikal. Et huvitavat kõnelemiseks oli nii palju, et seda korraga ei jõudnudki ära kuulata ja huvi muudkui süvenes, kutsusime Urmas Viilma Sauele päevakeskusesse külla.

Terve päevakeskuse täis rahvast kogunes kuulama, mida ta kõneles pühadest ja nende tähistamisest. Nii mõnelgi tulid teadmised kalendripühadest põhjalikult ümber hinnata. Selgus, et me ei tea kirikukalendrist suurt midagi ja kui teame, on meie teadmised pinnapealsed ja moonutatud.

Talve haripunktil käisime Oleviste kirikus, kus meid võttis vastu ja võõrustas Lidia Vardja, kes on Oleviste kirikuga seotud juba nii pikalt, et oskas rääkida kiriku restaureerimisest, koguduse kujunemisest, hiilgeaegadest ja tänapäevast. Lisaks emotsionaalsele vastuvõtule ootas meid orelimängija, kes meile mängis ja orelit lähemalt tutvustas. Külaskäigu Olevistesse lõpetas sealne pastor.

Veebruari lõpus käisime Tallinna Jaani kirikus, kus õpetaja Arne Hiob oli vägagi rõõmsalt üllatunud sauelaste huvi suurusest ja huviliste rohkusest: nagu ikka, veeres sauelasi Tallinnasse pea terve bussitäis. Õpetaja kõneles kiriku ajaloost ja koguduse tegemistest. Kõige suurem üllatus meile kõigile oli vist teadmine, et igal pühapäeval käib Jaani kirikus armulaual 300 või rohkemgi inimest. Koguduse suurust ja aktiivsust ei osanud ka õpetaja muuga seletada kui Jaani kiriku armsa oleku ja hea asukohaga. Lisaks kiriku põhiruumile käisime üleval orelit vaatamas.

Nelja aastaga hakkab Tallinna kristlikele kirikutele ja kogudustele vaikselt ring peale saama. Õnneks on Tallinn suur ja mitmekesine ning peidab endas palju, mida esmapilgul nähagi ei ole. Vaikimisi kokkulepe külaskäigu osas on juba Tiibeti budistliku kogudusega. Sealne laama on hetkel küll Eestist kaugel, kuid tagasi jõudes on ta loodetavasti lahkelt nõus meile kõnelema budismist üldse ja sellest Eestis.

Tulevikku jääb veel palju põnevat ja lootustandvat. Olete kõik oodatud meiega maailma mitmepalgelisust avastama.