Päikese- ja tuuleenergia seadmete tasuvus Eesti kliimas teeb inimesed ettevaatlikuks

Taastuvad energiaallikad, nagu päikese- ja tuuleenergia, on kogumas populaarsust ka Harjumaal, kuid inimesi teeb ettevaatlikuks uute seadmete tasuvus Eesti kliimas, kirjutab Harju Elu.

Saue vallas Alliku külas elav Ants Üits on mikrotootja. Ta on lasknud oma krundile paigaldada päikesepaneelid koguvõimsusega 10 kilovatti. Ants Üitsi sõnul on tema elektriarved suvisel ajal laias laastus poole väiksemad, talvel tootlikus mõnevõrra langeb. "Sel nädalal oli paneelidele sadanud 15 cm lund, mistõttu andsid nad välja vaid 55 vatti energiat. Pärast lumekihi pühkimist tõusis see arv 1,7 kilovatini," selgitab ta. "Süsteem on korralik ja mina ei nurise. Kui mul jätkub tervist, siis paigaldan paneele tuleval aastal juurdegi. Ma arvestan sellega, et eks mu lapsed teenivad selle investeeringu ühel päeval tagasi."

Naps Solari tegevjuht Ander Pukk on veendunud, et Eesti on sobiv paik päikeseseenergia tootmiseks. "Valdav arvamus on ikkagi see, et Eestis pole päikest, kuid tegelikult on meie aastatootlus Saksamaaga samal tasemel," ütleb Pukk. "Tegelikult mõjub paneeli tootlikkusele hästi meie keskmisest madalam õhutemperatuur. Jahedam keskkond tõstab päikesepaneeli efektiivsust ja see korvab päikesekiirgusest tuleneva erinevuse."
Tänassilma tööstuspargis tegutseva ettevõtte toodang on jõudnud nii põhjapooluse lähistele kui ka Aafrikasse. Ander Pukki sõnul toimivad paneelid ka sedavõrd äärmuslikes tingimustes.

Loe pikemalt Harju Elust.