Paistu kultuurielu kakskümmend aastat
Paistu rahvamaja valmis 1934. aastal Paistu 700-ndaks aastapäevaks. See ehitati ühiskondlikus korras kohaliku tuletõrjeseltsi eestvedamisel. Maja kasutasid mitmed seltsid ja huvigrupid: lauldi, tantsiti ja tehti näitemängu. Teisel korrusel asus ka raamatukogu.
1971. aastal asus Paistu kultuurimaja juhatajana tööle Meeli Kadaja. Tema algatusel hakkasid kohe tööle naisansambel, tantsurühm, käsitööring ja näitering. Korraldati meeleolukaid kohvikuõhtuid ja tähistati tähtpäevi. Tegevust toetas tublisti tolleaegne Paistu kolhoos. Meelile meeldis loominguline tegevus ja nii asus ta 1973.a augustist kunstilise juhi kohale ja kultuurimaja juhatajana asus tööle Õie Suurman, kes oli sellel kohal 1993. aastani.
Mina asusin Paistu rahvamaja juhatajana tööle 1993. aasta oktoobrikuus, seega olen Paistu kultuurielu juhtinud viimased 18 aastat ehk peaaegu kogu praeguse Paistu valla ajaloo vältel. Ringijuhtidena töötasid sel ajal Heli-Maria Kahu, Helve Tähis ja Maie Teng. Õie Suurman jäi tööle ringijuhina.
Tööle võttis mind tookordne vallavanem Silvi Lember. Tema koha võttis kolme aasta pärast üle Ülo Tuvi. Viimase kaheteistkümne aasta jooksul on valda juhtinud Ene Saar.
Vaadates tagasi kogu sellele pikale perioodile, on nii mõndagi kultuurielus muutunud.
Uue ilme on saanud Paistu rahvamaja, mille renoveerimist alustati 1996.a vee sissetoomisest ja tualettruumide remondist. Maja sai uue katuse 1998. aastal. Siseruumide renoveerimist alustati 2004. aastal endise köögi ja sööklaruumi kujundamisest kaasaegseks kaminaruumiks ja kööginurgaks. 2005. aastal ehitati teise korruse ruumid kaasaegseks tegelusruumiks, kus saab läbi viia koosolekuid, korraldada ringide tegevust ja kus praegu tegutseb ka noortetuba. Siin asub ka käsitöötuba kangastelgedega. 2006.aastal renoveeriti kogu maja esimene korrus ja välisfassaad.
Aktiivseks on muutunud kolmas sektor: on loodud mitmeid seltse, millest Paistu pereseltsi „Paistel" ja Holstre Pere Seltsi kaasabil on tekkinud võimalus kaasata kultuuri rahastamisse Euroopa Liidu tugistruktuuride vahendeid. Nii on mitmete projektide toel renoveeritud ka Paistu rahvamaja ja Holstre magasiait, samuti on kaasajastatud Paistu rahvamaja valgus- ja helitehnikapark. Paistu rahvamaja näeb praegu välja selline.
Muutunud on kultuuriasutuste võrgustik. Alates 2001. aasta algusest viidi Holstre ja Paistu rahvamaja ühtse juhtimise alla ja loodi valla kultuurijuhi koht. Vähese maja kasutuse ja kalli elektrikütte tõttu kolisime Holstre rahvamaja varad 2003. aasta sügisel Holstre koolimajja ja vallas jäi tegutsema Paistu rahvamaja, mille alla on koondatud ka Holstres tegutsevate huviringide töö.
Kaheksateistkümne aasta jooksul on algatatud palju uusi traditsioone, millest mõni on nüüdseks jõudnud oma aja äragi elada.
Nii on rahva hulgas populaarsed olnud Paistu rammumees, laste lauluvõistlus „Paistu Pääsuke", mudilaste „Kevadlapse" konkurss, taidlejate kevadkontserdid, päkapikupäevad, vabariigi aastapäevade suurejooneline tähistamine, Paistu esmamärkimise aastapäevad, ühised jaani- ja vastlapäevad. Vald on kaheksal korral välja andnud M. Nurme ja S. Ekbaumi nimelist koduluule preemiat. Palju aastaid on tunnustatud kauneid kodusid.
Meie inimeste aktiivsust näitab see, et käesoleval hooajal on töös üheksa isetegevusgruppi ja kaks klubi, milles lööb kaasa 133 inimest. Lisaks oma rahvale on meie gruppides osalemas inimesi Tarvastu vallast ja Viljandi linnast .
Oma töös olen mõelnud sellele, et tegevust jätkuks igas eas inimestele , lastest eakateni. Populaarsust on järjest juurde võitmas rahvatants, samas on jäänud tagasihoidlikumaks muusikaline pool. Siit ka üleskutse - elanike huvi väljendamine on alati tänuväärne ja mulle oluliseks abiks. Kui on olemas huvigrupp, siis leiame ka juhendaja.
Oma olulise panuse valla eelarvesse andis kahel viimasel aastal näitetrupp, kes andis 21 etendust mööda maakonda ja kaugemalgi ning teenis sellega 1750 eurot.
Viimane uudis on see, et rahvamajas on statsionaarne esitlustehnika, korralik valguspark ja filme saab vaadata suurelt ekraanilt - seega on ka kohapealne kino. Nii et kui kellelgi on huvi suurelt ekraanilt seltskonnaga mõnd filmi vaadata või külaelanikke koos vaatama kutsuda, siis selline enesealgatus oleks väga vahva.
Alates 2011. aastast on kultuurijuhi ülesannetele lisandunud noortetoa töö korraldamine Paistu rahvamajas. Möödunud suvel korraldasin lastele ja noortele kaks suvelaagrit. Mulgi- kultuuri laager oli populaarne nooremate laste hulgas. Tutvusime mulgi keelega, rahvarõivastega, külastasime Heimtali muuseumi ja õppisime näpunööri valmistamist pr Anu Raua juhendamisel, ujusime ja mängisime. Juulikuus toimus ka noorte töö- ja puhkelaager, kuhu kogunesid 9 - 16 a noored. Töötasime Paistu külas ja korrastasime tuntud kultuuritegelaste haudu kalmistul.
Samuti aitasime korrastada Paistu kooli ümbrust. Laagrit aitasid läbi viia õpetajad Koidu Vaks, Urve Kalda, Kristi Pajuste, Tiia Randpere ja Pille Jürimäe. Kaasa lõi ka spordikoordinaator Jaak Oja. Rahaliselt toetas laagrit Paistu vallavalisuse kõrval ka Paistu kiriku kogudus. See on tore näide koostööst. Tänan kõiki tegijaid! Fotole on jäänud Dolores Riiner ja Eleriin Lõssov tööhoos.
Tänan kõiki, kes on osalenud ja osalevad ise kultuurielus ja kes sellest on rõõmu tundnud . Samuti tänan endisi kultuuritöötajaid Õie Suurmanni ja Meeli Kadajat, kes on harjutanud rahvast kultuurielus kaasa lööma. Nii pika traditsiooniga aktiivset kultuurielu-isetegemist nagu Paistu vallas, on vähestes kohtades - 40 aastat agarat toimetamist rahvamajas.
Õnnitlen teid valla 20. sünnipäeval ja soovin kaunist jõuluootuse aega!
