Palametsa pajatused: 80 aastat Lendava Läänlase esisõidust
Juunis saab 80 aastat Lendava Läänlase esimesest sõidust.
Loen Tartu Kirjandusmuuseumis ajalehe Waba Maa 1935. aasta 23. juunil ilmunud pühapäevasest väljaandest järgmist reportaaži.
Laupäeva, 22. juuni hommikul kell 9 sõitis Balti jaamast ette raudteede peatehastes ehitatud diiselmootorvagun, et teha esimene sõit Haapsallu. Vagun äratab juba oma hästi laiade akendega elavat huvi. Klaasruutude vahel on ainult raamid, nii et igale reisijale avaneb panoraamne pilt maastikust. Nii nagu ühel moodsal turismivagunil olema peabki.
Uues rongis on koos järelvaguniga 160 iste- ja 40 seisukohta. Puhtus ja kõvad istmed. Sõiduhind 3. klassi piletile vastav. Tallinnas astuvad rongi kõrgemad riigi- ja raudteeametnikud, vagunit ehitanud insenerid ja ajakirjanduse esindajad. Kell 9.08 hakkab rong liikuma ja pärast Pääsküla võtab täie kiiruse peale. Taanlasest rongijuht Nilsen saavutab sirgel teel alguses 90-, siis juba 100-kilomeetrise tunnikiiruse, milleni Eesti raudteel ei ole iialgi varem jõutud.
„Keilas tehti peatus, sest sõitu kaasa tegema tuli ka teedeminister kolonel Otto Strenbeck, kes praegu viibib Keilas puhkusel. Võtnud peale ministri, mootorvagun tormas edasi, kuni varsti – sõitjatele harjumatult ruttu – veeres Haapsalu jaamahoone ette.“ Siin võtsid Tallinna külalisi vastu suvituslinna tähtsamad tegelased eesotsas linnapea dr Alveriga. Nad toonitasid oma kõnedes, et nüüdsest võivad kõik teised Eesti linnad Haapsalut kadestada seniolematult kiire ja meeldiva rongiühenduse pärast.
Külalistele anti kuursaalis pidulik lõunasöök, mille järel sõidutati seltskonda mootorpaatidega merel. Tagasisõitu alustati õhtul. Jaama oli kogunenud arvukalt kohalikku rahvast uut mootorrongi uudistama.
Rongi nimi olla võetud Berliin – Hambrugi liinil kurseeriva mootorrongi Lendav Hamburglane eeskujul. (Lisan oma arvamuse – küllap selle nime osas saadi omakorda inspiratsiooni Richard Wagneri kuulsast ooperist „Lendav hollandlane“). Rong kaalub 240 tonni. Diiselmootor on valmistatud Taanis, elektriseadmed Rootsis ja Volta tehases Tallinnas. Mootori võimsus 240 hobujõudu. Kilomeetri peale kulub kütteõli vaid 550 gr, mis tuleb 5 korda odavam auruveduri kulust. Regulaarliiklus algab 1935. a juunikuu lõpust. Kavas on ehitada veel kitsarööpmeline mootorrong. See saab nimeks Mulgi Ekspress, kuna hakkab sõitma Tallinn – Viljandi liinil, seega vabariigi pealinnast Mulgimaa pealinna.
Niipalju siis tolleaegsest kirjatükist.
Olen minagi sõitnud poisikesena Lendava Läänlasega Keila ja Tallinna vahet. Oli kiire küll, egas vahepeatusi suurt olnud. Ainult et esmaspäeva hommikuti oli reisijaid nii palju, et tuli kogu tee püsti seista. Noored jalad, ringijooksmisega harjunud, nii et see ei olnud probleem.
Mis Lendavast Läänlasest sai? Eks teda tabanud sama saatus mis kogu elektriraudtee veeremit. Viidi 1941. a südasuvel Venemaale – rööpalaius ju sama – ja küllap teda seal vanarauaks sõidutati. Kui ainult osati sõidukorras hoida.