Palgatõusu katteks saab laenulepingu pikendamine
Muuseumile teeb kõige enam muret saja aasta eest ehitatud talumaja olukord – alumised palgid vajavad vahetamist ja vundament tugevdamist. Vajumise tõttu on mõni aknaklaaski pragunenud. Olgu ette öeldud, et päevakorras olnud investeeringutekavas lükati need tööd veel paar aastat edasi.
Märjamaa valla arengukava2 010–2025 uude redaktsiooni oli oma ettepanekud esitanud volikogu liige Ülo Olm. Vallavalitsuse istungite kajastuses on ettepanekud koos valitsuse seisukohtadega juba lehes ilmunud, aga kordame üle. Olm soovib kiirendada gümnaasiumile uue võimla ehitamist ja lükata selle nimel edasi Märjamaa noortekeskuse ehitus ja Sillaotsa muuseumi maja korrastamine, samuti ei pea ta õigeks Oru tn 2 hoone uuringut 10000 euro eest.
Andres Jõessar küsis, kas ametnikud ei saaks uuringuid ise ära teha. Vallavanem vastas, et koosseisus pole asjatundjat, kellel on pädevus hinnata hoone konstruktsioonide seisukorda, selleks on vaja leida spetsialist. Paari ettevõtjaga on Oru tn 2 hoone tulevikust räägitud ja nad on nõus panustama, aga need jutud on algusjärgus.
Küsimustele vastates rääkisid Triin Matsalu ja Villu Karu, et noortekeskus on alevis algusest peale tegutsenud hädapärastes ruumides. Uue maja ehitamise algatasid noored ise ja kuigi maja nimi viitab noortele, saavad ruume kasutada ka teised sihtgrupid (nt beebikool, sotsiaalkeskus).
Argo Rau tõstatas mänguväljakute teema, et need võiksid olla ka Kasti ja Varbola lasteaia juures. Matsalu vastas, et tänavu saavad uue mänguväljaku Orgita ja Märjamaa. Valgus ja Sipas on mänguväljakud olemas. Varbola külaselts ehitas juba mänguväljaku, aga ühte külasse pole mõttekas ehitada mitut sellist (n tlasteaiale eraldi) ja kuna mänguväljakud on kallid, tuleb teha nende kasutamisel kompromisse Arengukava uue redaktsiooni poolt anti 11 häält, vastu oli 3,erapooletuks jäi üks.
Istungi lõpul sõna palunud Jüri Kusmin meenutas, et Sillaotsa muuseumi näituseküün sai 12 aasta eest ehitatud minimaalsete kulutustega ja ehk leiab ka vana talumaja kõpitsemiseks võimaluse enne 2017. aastat. Vallavanem nõustus: kui on võimalus kaasrahastust leida, ajame asju korraga, nii et muuseum ei peaks koolivõimla ehitamise järel ootama.
Järgmises päevakorrapunktis selgitas Lea Laurits, miks soovib vallavalitsus pikendada 2008. aastal sõlmitud laenulepingut SEB-ga kuni 2017. aasta detsembrini. Praegu on vallal kolm pikaajalist laenulepingut. Kevadel korraldatud arengupäevadel tuli probleemina esile madal ja mittemotiveeriv töötasu. Palku ei ole valla asutustes tõstetud alates 2009. aastast. Vahepeal töötasu hoopis vähendati, nüüdseks on endine seis taastatud.
Et tekiks võimalus tõsta valla hallatavate asutuste personalikulusid 2015. aasta algusest 10% võrra, tegi vallavalitsus ettepaneku lükata üht laenulepingut aasta võrra edasi. Vahepeal saab kaks laenu tasutud ja tekib vaba raha viimase laenu tasumiseks. Laurits ütles, et intressid on aastate jooksul langenud ja lepingu pikendamine makstavaid intresse ei suurenda. Ago Kirsipuu toetas ettepanekut: palgatõus on investeering inimestesse. Uus palgamäärus on kavas tuua volikogu ette septembris. Otsuse poolt oli 11, vastu 3 ja erapooletuks jäi 1 saadik.
Volikogu andis valitsusele loa korraldada hange valla teedel ja tänavatel talihooldustööde teostaja leidmiseks perioodil november 2014 kuni aprill 2015 ning sõlmida edukate pakkujatega lepingud.
Argo Rau küsis, miks soovitakse kogu aeg sõlmida lepingud vaid üheks aastaks – tehnika on kallis ja pikem periood annaks ettevõtjale rohkem kindlust. Vastuseks öeldi, et teehoiukomisjonis on sellest juttu olnud.
Meie vallas pole olnud talihooldustöödel püsitasusid ja sellega on raha kokku hoitud. Kuna käesoleva aastaga lõpeb Märjamaa jäätmejaama operaatori AS Eesti Keskkonnateenused ja valla vaheline leping, andis volikogu vallavalitsusele loa korraldada hange jäätmejaamale operaatori leidmiseks perioodil 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2017 ning sõlmida eduka pakkujaga leping. Käesoleva aastaga lõpeb ka vallavalitsuse majandusosakonna kasutuses olnud Ford kaubiku kasutusrendileping. Valitsusele anti luba korraldada hange uue kaubiku liisimiseks järgnevaks viieks aastaks.
Volikogu kinnitas valla 2014.aasta eelarve II lisaeelarve. Kokkuvõttes vähenes eelarvekogumaht II lisaeelarvega 319 284 eurot ning nüüd on eelarvekokku 7 263 331 eurot. Kuna investeeringutekavas planeeritud põhivarade soetuste ja renoveerimiste mahud vähenesid, on tarvis võtta pikaajalist laenu 185 000 eurot ehk 26 000 euro võrra kavandatust vähem.
Infopunktis rääkis vallavanem Villu Karu koolivõrgu korrastamise teemal, et kui tahta siin muudatusi teha, peab volikogu otsuse langetama järgmise aasta märtsis. Varbola koolis ei tule tänavu I klassi ühtki last. Senised investeeringud ei ole sinna õpilasi lisanud ja raskusi on eriharidusega õpetajate leidmisega.
See jutt tekitas tulise poleemika. Ago Kirsipuu ütles, et milleks rääkida nutulaulu meie koolide kokkukuivamisest, näide väikese kooli hoidmisest on olemas Lihula vallas. Ta küsis ka ,miks ei ole Märjamaa gümnaasium end reklaaminud, nagu teevad mitmed teised koolid. Varbola kooli klassiõpetaja Marju Plamus tõdes, et mitmed lapsed lahkuvad nende koolist seetõttu, et nad õpivad Märjamaal muusika-ja kunstikoolis.
Uue teemana tegi Ago Kirsipuu ettepaneku, et kohalike kultuuritöötajate ülesanne võiks olla jaanitule korraldamine, praegu neil sellist tööülesannet ei ole. See teema kerkis suvel esile seoses Valgu külaga.
Vallavanema sõnul on meil tugevaid külakogukondi, kes saavad jaanitule korraldamisega ise hakkama. Urmas Kristal tõdes, et Valgus sellist kooslust ei ole ja siin omaalgatus ei toimi.
Darja Lehtsalu rääkis, et suvel on III meeste tantsupidu ja tegi ettepaneku moodustada volikogu ja vallavalitsuse meestest selleks puhuks tantsurühm, sest projekti koosseisud on väga oodatud. Õpetama hakkaksid nad koos Tiina Kokemäega. (Teades neid tegusaid tantsuõpetajaid, on äraütlemine praktiliselt võimatu- toim.)
