Paljud autojuhid ei tee vahet ülekäigurajal ja ristumiskohal

Paljud autojuhid – kes liigsest viisakusest, kes teadmatusest – annavad jalgrattureile teed ka reguleerimata ristumiskohal, pidades seda ilmselt ülekäigurajaks ehk „sebraks“. Sarnane teguviis ajab aga segadusse liikluseeskirju mitte nii hästi tundvad ratturid ja kergliiklejad, kes, saanud sõbraliku käeviipe järel just kui eesõiguse tee ületamiseks, arvavad, et neil ongi eesõigus. Tegelikult see nii ei ole.

Täiesti eluline näide. Nooruke rattur sõitis mööda Rakvere ringteeäärset jalgrattateed suunaga Moonakülast Tõrma poole. Nn Lepna ringtee ääres tahtis ta teed anda Lepna poolt tulnud autole, kuid see viipas ta lahkesti esimesena teed ületama.

Tõrma ringteel kohtus ta Tartu poolt tulnud autoga. Jalgratturile oli eelmiselt (ring)ristmikult jäänud mulje, et tal on eesõigus, mida tegelikult polnud. Sel korral läks õnneks, auto sai pidama. Olgu lisatud, et mainitud ringristmikud on ühesuguse liiklusskeemiga.

Probleem on selles, et paljud autojuhid ei tee vahet „sebral“ ja reguleerimata ristumiskohal, nagu juba mainitud. Rääkimata jalgratturitest-kergliiklejatest, kelle liiklusteadmised on autojuhtidest veelgi väiksemad. „Reguleerimata ristumiskoht ehk ülekäigukoht on suhteliselt uus termin, sellest ka segadused ja teadmatus,“ põhjendas Rakvere Autokool OÜ juhataja Tarmo Tänavots.

Loe edasi Kuulutajast.