Seekordse kokkusaamise teemaks oli LOOMINE. Saime osa lugudest, mis pajatasid näiteks Emajõe sünnist või Kuu tõrvamisest, Päeva veeremisest või lume loitsimisest. Mitu lugu oli huntidest ja seppadest. Sekka siis veel ühised tantsud viiulimängu saatel.

Meie aga viisime omalt poolt Vigala pärimuse pärleid: laste lugemisi, mõistatusi, ahellaule ja lambamängu, mida sealsed lapsed meelsasti kaasa mängisid. Võib ju öelda, et mõnes mõttes loome me neid sajanditaguseid lugusid justnagu uuesti. Üllatav oli õpetajate soov meie „Pärimuse pärlite" omanikuks saada - neid jätsime Tartumaale lausa 8 eksemplari - ja nii mõnigi arvas, et peaks ka ise oma kandi lugudest sellise kogumiku kokku panema. Tartu Kirjandusmuuseumist me need lood kord tõime ja nüüd jõudsidki ringiga alguskohta tagasi.

Päev jätkus rahvamängude ja meisterdamistubadega, samal ajal pidasid õpetajad mokalaata, st tegid kokkuvõtte päevast ja pidasid plaani järgnevaks kokkusaamiseks. Meid kutsuti lahkesti järgmiselgi korral osalema.

Kui juba kord nii kaugele mindud sai, siis ei saanud jätta külastamata ka Tartu Mänguasjamuuseumi, et näha oma silmaga talulaste mänguasju Tiia Toometi raamatust „Kaltsutitt ja puuhobune". Ja seal nad kõik olidki: karjalapse omatehtud mänguasjad, mustlaslukud ja taevaredelid, kaltsu-, puu- ja portselanpeaga nukud jpm. Kõige rohkem aega sai veedetud aga mängutoas, kus sai maskeeruda ja luua oma mängu.

Milliseid tähelepanekuid tegid asjaosalised? Mari: Mulle meeldis Emajõe jutt, kuid kahju oli sellest, et mõni laps rääkis liiga vaikse häälega või liiga kiiresti.

Kristiina: Mul on hea meel, et mul hundi osa täitmine õnnestus. Tore oli omavalmistatud lindude kinkimine. Kärolin: Mulle meeldis esinemine, mängud ja tantsud.

Riia: Ka mulle meeldis esineda, mängida ja tantsida, meeldis kuu tõrvamise lugu ning palju lõbu valmistas ka meisterdamine.

Krista Tõldmaker