17. aprillil oli Kehtnas külas Indrek Hargla, kelle esimesed ulmelood jõudsid avalikkuse ette 1998. aastal ja võitsid kohe lugejate soosingu, ometi oli see kirjanikunimi enamikule inimestest tundmatu. 2008. aastal alustas autor ajalooliste kriminaalromaanide kirjutamist, kus peategelaseks apteeker Melchior. See sari on Indrek Harglale uue tähelepanulaine, kultuurkapitali kirjanduse preemia ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna toonud. Autor jälgib nii ulme kui ka oma viimaste menuraamatute kirjutamise juures klassikalise kriminaalromaani reeglistikku. Hargla ütleb, et kirjanik on vahendaja, kelle töö on otsida valdkondi, põimida, sobitada nendesse lugusid, mis inimestele midagi ütleksid, ja panema sinna sisse mõttejõu. Kirjandus on mõttemäng ja peab lugejat mõjustama.

Kohtumisele tulnud said oma rohkearvulistele küsimustele põhjalikud ja sisukad vastused. Järgmise õhtupooliku Valtu raamatukogus sisustasid Lelle lugemisteater ja ajakirjanik Margus Mikomägi. Mats Traadi „Harala elulood" lugemisteatri esituses tõid kuulajate ette tükikesi eesti küla elu ja olude muutlikkusest.

Margus Mikomägi head sõnad Andres Ehinist, mõtisklused surmast ja leinast võtsid kokku eelneva teema. Tema jutu järgnev osa, arvamused ja mõtted teatrist, kultuuri- ja teatriajakirjandusest haakusid kokkusaamise esimese osa, lellelaste etteastega.

Valtus moodustasid suurema osa kuulajatest kohaliku kirjandusklubi Varak liikmed, kes on raamatukogutöötaja Luule Bortnikova ärgitusel tegutsenud ja koos käinud juba paar aastakümmet. Kultuuritöötajad Valtus on osanud traditsioone kanda ja hoida.

Kirjanduspäevad lõpetas raamatu ja roosi päeva tähistamine Kehtna raamatukogus, kuhu traditsiooniliselt on kutsutud valla kultuuri- ja raamatukogutöötajad, nii endised kui ka tänased. Kuna raamatukogud on ka kohaliku koduloomaterjali kogujad ja talletajad, klubiline tegevus samuti rahvakultuuriga seotud, sai päeva teemaks pärimus. Ajaloolane, rahvamuusik ja rännumees Jüri Metssalu on pärandkultuuri ja kohapärimusega aktiivselt tegelenud juba tudengipõlves ning Mahtra muuseumi teadurina, hetkel on ta Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis kohapärimuse õpetaja. Ta rääkis oma õpingutest ja õpetajatööst, paljudest töödest-tegemistest, tulevikukavatsustest, sekka luges luuletusi.

Tema etteastet täiendas laulude ja pillilugudega teine omakandimees, Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusik Ragnar Toompuu.

Koolides toimuvate ettevõtmiste eestvedaja ja koordinaator oli nagu tavaliselt Kehtna Põhikooli õpetaja Eva Pedaja. Algklasside õpilased mõõtsid teadmisi viktoriinis, vanemad valmistasid kirjanduslikke plakateid. Kehtna Põhikoolis hinnati aprillikuu juubilari Aino Perviku loomingust inspireeritud kostüüme. Traditsioonilised olid 6.-9. klasside õpilaste ja täiskasvanute infootsing.

Tänavu tegi Kehtna klubi juhataja Kersti Mäevälja ettepaneku pakkuda õpilaste tegevustes välja midagi praktilist, mis leiaks edaspidist kasutamist ja paneks alguse ühele uuele traditsioonile. Nii valmisidki igale lasteaiast kooli minevale mudilasele värviraamatud, kus sees pilte täiendamas kooliõpilaste luulevõistluse „Olen peatselt koolilaps" tekstid. Tänu kõikidele aktiivsetele abilistele, kaasatulijatele, koostegijatele ja sündmustel osalejatele! Kirjanduspäevade ettevõtmisi toetasid Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp ja Kehtna vallavalitsus.