Mõtte algatajad ja peakorraldajad Hilma ja Külli võivad rahul olla - toredaid ja õnnestunud tegemisi jätkus kolmele päevale ning kiidusõnu ja rahulolu jagus omadelt ja külalistelt. Vallavalitsuse nõunik Enno Kaare ütles oma hinnangu andmiseks ühe, kuid väga tähendusrikka sõna: „Fantastiline."

Väga ilusasti oskas öelda ka Muhu koolitüdruk Kaia: „Raske oli kodust ära tulla, aga raske on ka siit minna."

Külalised lahkusid Kihnust heade muljetega ja täitus ürituse eel avalikult välja öeldud salasoov - koolide folklooripäevad saavad järgmisel aastal jätku - teatepulga võttis üle Muhu põhikool.

„Ma ei tea, kas mind võetakse Muhu saarele vastu või saadetakse tagasi, aga loodame, et järgmise aasta maikuus saame öelda: „Tere tulemast Muhusse!"," mattus Muhu õpetaja Anne Keerdi lõputseremoonial öeldud uudis aplausi ja hõigetesse.

Hiljem rääkis õpetaja Anne, et talle kangesti meeldis, kuidas tema õpilased ürituse rändlippu vastu võttes talle sosistasid: „Õpetaja, ärev tunne on."

Muusikaõpetaja ja huvijuht Anne rääkis, et talle meeldis Kihnus kohe kõik - laulmine, tantsimine töötoad, kogu Kihnu saar ja olustik, kihnu kördid, toredad kokad Talvi ja Merike ja nende keedetud söök. „Kogu vastuvõtt oli hästi külalislahke ja siinne keskkond tekitas hoopis teistmoodi tunde - eks sellepärast ütles ka laps, et raske on ära minna," mõtiskles ta. Oluline ja tore oli tema meelest ka see, et ta sai korrakski kihnu kultuuri sisse minna ja sellest pisikese aimduse. „Sain targemaks kogu sellest rikkusest, mis kihnu naisel on," rääkis ta. Seepärast ostis Anne kaasa ka kihnu kördi, kuigi lisas naerdes, et Muhu saarel ta seda küll selga panna ei saa.

Kiitus vastu võtta!

Muhu lastel olid toeks memmed - tantsurühm Muhu Ätses, mille liikmed Kihnus olemist mõnuga nautisid. „Kui öeldakse, et Muhus puhkab aeg, siis siin puhkab aeg veel rohkem," kõrvutasid nad. Muhus segab aja peatamist praamiaegadel saart läbiv autodevoor. Kihnus avaldas naistele muljet

uued ja kaunid rahvamaja ja muuseum ning körte kandvad naised. „Kui me Muhus läheksime siilikuga poodi, hakatakse sosistama, et kuhu see jälle läheb, kindlasti kuhugi esinema," rääkisid memmed.

Saaremaal asuva Mustjala põhikooli õpetajad Helje Raaper ning Tiiu Lõhmus kiidavad ürituse korraldust. „Müts maha Kihnu kooli ees - super saar ja super kool. Kogu kollektiiv on tegevuses ja hoiab väga ühte ja tundub, et kui midagi on vaja ära teha, siis tehakse ühiselt ära," rääkisid õpetajad Helje ja Tiiu, lisades, kuidas tuntud tantsuõpetaja Ernst Idla ütles teisi tunnustades alati: „Kiitus vastu võtta!"

Rohkesti kiidusõnu laususid ka Prangli koolijuhataja Tiinamai Keskpaik ja muusikaõpetaja Tiina Piirisaar. „Kõige toredam oli, et meid võeti vastu viiulimänguga - see tõi lausa pisara silma. Hämmastav, et siin kõik mängivad pilli, suured ja väikesed," rääkis muusikaõpetaja. Talle meeldis ka see, et aeg oli kogu aeg planeeritud ja tegemisi jätkus. Ta lubas, et kingituseks saadud Kihnu laste lauluvihikust hakatakse kohe laule õppima. Ka pisike Prangli kool on valmis tulevikus pärimuskultuuripäevi korraldama, aga siis, kui ollakse suuremate koolide üritustel ära käinud ja korraldamist õppinud. „Pranglil küll sellist oma kultuuri ei ole, aga mida väiksemale lapsele folklooripisikut süstida, seda parema tulemuse see annab," leidis Tiina Piirisaar.

Vägevad muljed ja emotsioonid

Mida siis folklooripäevadel tehti? Esimesel õhtul oli rongkäik sadamast rahvamaja juurde, kus peeti ühist lõkkeõhtut ja söödi igale saarele omast, rahvuslikku toitu.

Menukaks kujunesid laupäevased töötoad. Palju jalakeerutajaid kogunes Veera juhendatud tantsutuppa ja Ly regilaulutuppa.

Annika juhitud käsitöötoas olid tüdrukud lausa järjekorras, sest kõik tahtsid paelapunumist, eriti südamekujulise paela punumist, õppida. Vokk ja villakraas pakkusid samuti huvi.

Poisid kogunesid Soometsa Mihkli ümber, kes õpetas mutirakendamist, võrgusilma kudumist ja supakulli põhja kudumist. Kuigi Mihkel ise naeris, et keda see tõsine töö ikka huvitab, värvilised lõngad on ikka palju lahedamad, olid mitmed poisid ja täiskasvanud õhinaga asja juures. Mihkli töötuba kujunes vahepeal integreeritud õppeks, Kihnu lapsed õpetasid teiste saarte lastele kihnukeelseid sõnu, näiteks seda, kuidas on kihnu keeles männikäbi. Õige kihnu keele õppimine toimus aga muuseumis Silvi juhendamisel.

Vaat et kõige rohkem elevust tekitasid hoopis lambad, keda Ly ja Külli pügasid. Lapsed kogunesid lambaniitmise juurde ja igasuguseid naljakaid ja toredaid küsimusi esitati: „Kuidas on valgel lambal must poeg? Kus ta isa on? Kas tal valus ei ole? Kas ta on praegu juuksuris või? Miks on mustal lambal valged kulmud?"

Saareeluga harjunud külalised leidsid Kihnus midagi, mis nende kodusaarel ei ole. Muhu memmed näiteks lubasid järgmisel korral rästikuid kaasa tuua. Mis moel nad mürgised roomajad kinni püüavad ja Kihnu toimetavad, polnud nad veel välja mõelnud.

Väga paljud leidsid, et Kihnus on üllatavalt vähe kadakaid. Ainukese mandrikoolina osalenud Virtsu põhikooli rahvas leidis, et isegi neil on rohkem.

Foto: Evi Lepa

Foto: Evi Lepa

Kolka rahvas viskas mitu korda nalja, et kuna Lätis ühtegi saart pole, on nad nüüd väga õnnelikud et saarel saavad olla. Muhu õpilased leidsid, et Kihnus on ilusad ja suured külad. Kiideti ilusat muuseumi ja uut rahvamaja, kirjusid körte. Saaremaa ja Hiiumaa suurte laevadega harjunud lapsed imestasid, kui väike laev mandri vahet sõidab ja muretsesid, kas see ikka kannab neid üle vee.

Prangli tüdruku Mari arvates on Kihnu nii ilus saar, et tema tuleks siia päriselt elama.

Esmakordselt üldse saarel käinud Viljandi noormees Sten ütles, et tema kujutaski elu saarel just sellisena ette, samas imestas ta, et Kihnus on nii suured majad.

Virtsu poisid ütlesid, et neile meeldisid kangesti Kihnu tüdrukud, kellega tantsutoas ja õhtul peol tantisid.

Vürtsi lisas ilutulestik, mis lennutati taevasse valla 20. sünnipäeva puhul, aga mida suure ürituse tõttu rohkem rahvast nautida sai. Ilutulestik oli tõsiselt ilus ja võimas. Muhumaa rahvas naeris, et sellist tulemöllu ei õnnestu neil kindlasti tuleval aastal järgi teha.
__________________________________________________

Kirjad

Kolka muusikakooli kandleansambli juht Dzintra Tauniņa kirjutas tõlgiks olnud Ojase Evile:

Veelkord soovin teile kõigile öelda suur- suur aitäh ilusa vastuvõtu eest! Annan edasi väga suure ja erilise tervituse ja aitäh! Ilusat suve soovides, Dzintra.

***

Baiba Suvace Kolkast kirjutas Evile:

Nüüd on juba möödunud tubli kaks nädalat sellest, kui me külastasime teie saart. Kõik nähtu ja läbielatu tundus nii hinnaline, et sellest rääkida ka meie elanikele. Kirjutasin kõige suuremale kohalikule ajalehele „Talsu Vēstis". Saadan ka teile selle artikli. Kindlasti on seal ebatäpsused ja vead - loodan, et te ei pane pahaks. Võib-olla midagi ma õieti ei kuulnud, või sain valesti aru. Siiski peegeldab see meie tundeid .Armas, tervitus teile!

Kõige paremat soovides, Baiba Kolkast

****

Saaremaalt tuli kiri:

Tervitus Saaremaalt Mustjalast!

Väga toredad ja meeldejäävad päevad olid teie juures Kihnus. Te olete väga tublid. Kiitus vastu võtta! Kohtumiseni järgmisel aastal Muhus ja kaunist ning kosutavat suve kogu teie sõbralikule ja kenale kooliperele!

Mustjala "Sõluki" lapsed ja õpetajad Helje ning Tiiu