Birgita ja Hilse Noorteka sünnipäeva torti lahti lõikamas
Selle tähtsa sündmuse puhul pidasime noortega maha suure toreda peo. Soetasime noorte rõõmuks juurde natuke huvitavat inventari. Selleks, et pidu pidada, kirjutasime kevadel maavalitsuse projektikonkursile projekti, mis sai ka rahastuse. Taotletud raha eest ostsime noortekeskusesse 3in1 mängulaua, mis sisaldab oma erinevatel külgedel nii õhuhokit, lauajalgpalli kui ka minipiljardit. Juurde sai ostetud ka mõned Wii mängud ja uus diivanilaud.
Sünnipäeva tähistasime suure peoga 29. novembril. Esinema oli kutsutud lauljanna Renate, kes on tõusev täht Eesti muusikataevas ja kelle kutsumiseks avaldasid soovi noored. Pärast Renate esinemist astusid üles meie oma showtantsu tüdrukud Merili Passeli juhendamisel, suur aplaus neile veelkord. Pärast esinemisi lõikasid noored lahti sünnipäevatordi ja kringlid ning siis võis disko alata. Pidu oli tore ja möödus vahejuhtumiteta. Noorte tagasiside oli positiivne, seega võib igati rahule jääda. Noorteka 10 aastat minu mäletamist mööda.
Noortekeskus Pärnu-Jaagupis avati 2003. aasta novembris. Mina alustasin tööd Pärnu-Jaagupi noortekeskuses 2004. aasta septembris. Ehk siis selleks ajaks oli keskus pea aastane. 2004. aastal asus noortekeskus Pärnu- Jaagupi Rahvamajas. Alguses oli keskuse lahtihoidmine vabatahtlike kätes, minu teada käisid seal enamasti valla ametnikud korda mööda. Kõige esimene noorsootöötaja Pärnu-Jaagupi ANK-is oli Helen Ruus. Peale teda oli ametis mõnda aega Indrek Elmend ja siis tulin mina Mari Vainu, no sellel ajal veel olin Vainu, nüüd siis Mari Kirsipuu. Käisin siis Pärnu Kolledžis sotsiaaltöö korraldust õppimas ja leidsin sealt kuulutuse, et Pärnu- Jaagupi Avatud Noortekeskus vajab noorsootöötajat. Mul oli praktika kohta vaja ja nii ma oma koduvalda tööle sattusingi. Aga minugi tööaeg ei jäänud noortekeskuses esialgu eriti pikaks, no juhtus nii, et tuli kogemata perelisa.
Need kaks aastat, kui mina lapsega kodus olin, tegid noortekeskuses tööd Kertu Kaljur ja peale teda Kristi Kivisaar (tänaseni tegeleb ta noortega, on tubli noorkotkaste ja kodutütarde juht).
Aga nüüd siis minu juurde tagasi. 2007. aastal, peale lapsehoolduspuhkust, kui oli vaja uuesti tööle asuda, juhtus nii, et Pärnu-Jaagupi noortekeskusel oli taas noorsootöötajat vaja. Ja siin ma olengi, endiselt. Seega olen vahelduva eduga olnud Pärnu-Jaagupi noortekeskuses ametis juba peaaegu 7 aastat.
Mis siis noortekeskuse endaga, lisaks pideva kaadri vahetumisele, selle 10 aasta jooksul toimunud on?
Kõige suurem muutus oli vast 2006. aastal, sest siis kolis noortekeskus päris oma majja. Kuna rahvamajja noortekeskus siiski ei sobinud, leidis vald uue maja. Selleks sai kooli ja spordikeskuse tagahoovis olev nn poiste tööõpetusmaja.
Maja on küll räämas ja talvel külmaga natuke jahe, aga ta on siiski meie maja. Meie oma natuke viltu ja täiesti sürrilt värvitud seintega maja, kus keegi ei riidle ja kus me kedagi ei häiri. Kus ei ole kipsist seinu, kus ei paista iga pisem kriim välja, mida meil ju ikka juhtub. Meil on siin mõnus, kui tuleb tuju siis tõstame toa lihtsalt ümber ja keegi ei keela, ega ütle, et nii ei sobi või ei tohi. Tube, mida noored kasutada saavad, on kokku neli. „Suur tuba", kus on suur piljardilaud, diivanid ja diivanilaud, muusikakeskus ning väike 3in1 mängudelaud (õhuhoki, lauajalgpall ja piljard). „Mari tuba", seal on minu töölaud, valgustatud kirjutuslaud noortele (joonistamiseks, enamasti) ja televiisor koos videomäng Wii-ga. „Roosa tuba" on meil nüüd video tuba, seal saab vaadata vanu videokassette, mida meil on päris palju, nii multikaid kui ka _ lme. PS! Selle toa idee tuli asjalikul noorel Kendro Härmil, tema ise sisustas ja sättis toa valmis, aitäh sulle Kendro. Siis on meil veel „sinine tuba", mis hetkel on lihtsalt kott-toolidel lebotamiseks, ent ka selle sisustamine millegi huvitavaga on plaanis. Üritame ikka igal aastal projektidega midagi uut juurde soetada.
Noorteka külastatavus on sellest sügisest hüppeliselt tõusnud, mille üle on ainult hea meel. Põhjuseks võib pidada, et 1.-2. klassile sai koju saadetud väikesed infosedelid. Tundub, et sellest oli abi ja veelgi enam noori leidsid meid üles. Noorte vanus noortekas kõigub 7-20 aastani. Igapäevased külalised on enamasti 1.-8. klass.
Üritustest: oleme korraldanud läbi aastate noortele diskosid, _ lmiööd, igal kevadel toimub traditsiooniline piljarditurniir Piljardi Äss. Meid on külastanud juuksur ja kosmeetik jagades tüdrukutele ilunippe.
Tihti on olnud nurinat noortekeskuse aadressil, et noored ei tee seal mitte midagi ja lihtsalt on. Mina noortejuhina tahaks seda „lihtsalt olemist" nüüd natuke selgitada. Kuna meil on gümnaasiumis, spordikeskuses ja muusikakoolis ringid, trennid ja huvitegevus korraldatud, siis leian, et üksteist dubleerida pole mõtet. Noored on meil ju kõigil ühed ja usun, et praegusest huvitegevuste valikust peaks küll igaüks midagi meelepärast leidma. Meil on noortekeskus koht, kuhu noor saab tulla peale kooli, enne trenni/ huviringi ja/või enne bussi, enne lapsevanema kojutulekut. Ehk siis nad veedavad selle vahepealse aja soojas ruumis täiskasvanu järelevalve all. Jah tõsi, tihti lihtsalt olles, mängides, muusikat kuulates joonistades või televiisorit vaadates. Noortekeskus on vabaaja veetmise koht ja võimalusi oma vaba aega veeta meil natuke ikka on. Ka minul on kahju, et me pole saanud osaleda mõnes põnevas rahvusvahelises projektis, kuna seda kirjutama asudes selgub et bürokraatia on nii meeletu, et noortel kaob alati seda nähes isu. Aga samas ma mõistan neid, koolis oodatakse neilt aktiivsust ja osavõtlikkust, kodus tahetakse, et oleks mingi huvi/hobi. Eks minagi olin alguses natuke pettunud, kui nad polnud rahvusvaheliste projektide tegemisest huvitatud. Õigemini selle kadalipu läbimisest, sest nad ütlevad, et selleks lihtsalt ei jätku enam aega ega jaksu. Aastatega olen ma karastunud ja enam ei pettu, vaid tunnen rõõmu igapäevastest pisikestest asjadest. Las nad siis siin lihtsalt olla, või mis? Ärge olge kurjad, ega see meie „lihtsalt olemine" nüüd nii hull ka ei ole.
Kui me midagi enda jaoks korraldame või teeme, on kõik nii vahvasti abiks ja mitte kunagi ei ütle ükski noor, et ei viitsi või tee ise, kui ma kasvõi kapi nihutamisel abi palun.
Te kindlasti ei usu, aga teie murdeeas lapsed on tegelikult väga armsad. Tüdrukud koristavad vahel mulle üllatust tehes tube, poisid pesevad ise oma tassid puhtaks pärast tee joomist. Tublid ju, olen kindel, et kodus nad seda vabatahtlikult ei tee. Aga siin teevad ja on veel uhkedki nende pealtnäha pisiasjade üle. Mina olen ka! Päris pisikesed joonistavad mulle pilte, mis on meil kenasti seintele paigutatud. Vahel kui on jututuju, siis arutame, mis võiks noortekas veel olla ja mis võiks teisiti olla.
Meil on siin sedasi tõesti hea ja mõnus, muidugi me ka unistame suurelt ja uuelt, aga oleme rahul ka sellega mis on.
Kevadel on plaanis ilmade soojenedes ka lahtiste uste päev korraldada, olete siis kõik oodatud meile külla. Asume endiselt gümnaasiumi ja spordikeskuse tagahoovis väikeses pruunis majas.
Oleme avatud E-R 13.00-19.00
Kallid lapsevanemad, saatke oma bussi või vanemaid töölt koju ootavad lapsed julgesti meile, kõik on oodatud. Imelist ja rahulikku jõuluaega kõigile soovivad Halinga valla noored ja noortejuht!