Pärnu naiste varjupaigast

Viimasel ajal pööratakse Eestis suuremat tähelepanu lähisuhtevägivalla olemasolule, mis on aidanud kaasa lähisuhte vägivalla all kannatavatel naistel julgemalt oma probleemidele lahendust otsida.

Pärnu naiste varjupaik tegutseb juba aasta. Alati soovitagi öömaja, vaid rääkida oma mure ja saada abi elu sasipuntra lahtiharutamiseks. Lähisuhtevägivald on nagu orkaan, mis tekitab nii täiskasvanute kui ka laste elust läbi tuhisedes kaose ja hävingu: hääbub enesekindlus ja vabadus, kaasnevad hirm ja kibestumine, alandus ja südamevalu, saladused ja valed ning sageli ka füüsilised vigastused. Traumeerivatest lähisuhetest tulenevalt on vägivalda pealt näinud ja/või kogenud inimesed väiksema toimetulekuvõime ja eneseteostusvõimalustega kui rahulikku ja turvalist keskkonda kogevad inimesed. Nii nagu kogu riigis on lähisuhtevägivald probleemiks ka Pärnumaal.

Suvel viisime Pärnu maakonnas läbi ankeetküsitluse, millega soovisime teada, kui palju on tavakodanikud informeeritud naistevastasest lähisuhte vägivallast ning ühtlasi tutvustasime Pärnu naise varjupaiga poolt pakutavaid teenuseid. Kuuele ankeedis toodud küsimusele vastas 1016 inimest. Vastajatest 25% olid vanuses 14-36 aastat, 50% vanuses 37-58 aastat; 85% naised, 15% mehed. 91,6% vastajatest leidis, et Eesti ühiskonnas eksisteerib naistevastase lähisuhtevägivalla probleem. 70%-l vastajatest oli esinenud, kas endal või tuttavatel, naistevastast lähisuhtevägivalda. Maapiirkonnas oli vastav näitaja 40%. Küsitletuist 85% teadsid lähisuhte vägivalla liikidest nimetada füüsilist ja psüühilist lähisuhte vägivalda.

Küsimusele kuidas saada abi naistevastase vägivalla korral pakkus enamus vastanuist politseid, varjupaika, ohvriabi, sugulasi. Kahjuks maapiirkonna inimestest 47% ei osanud nimetada ühtki abisaamise võimalust.

73% vastanuist teadis Pärnu naiste varjupaiga olemasolust.

93% vastanuist leidis, et kohalik omavalitsus peaks toetama naiste varjupaikade tegevust.

16–45-aastaste eurooplannade surmapõhjuste seas ei ole esikohal mitte vähk ega ka liiklusõnnetused, vaid koduseinte vahel aset leidev vägivald. Sestap pööratakse naistevastse vägivallaga võitlemisele kõikjal maailmas suurt tähelepanu, meedia kajastab sündmuste sisu ja tagamaid.

Eesti ühiskonnas kannatavad lähisuhtevägivalla all nii naised, mehed kui lapsed.

25.novembril tähistatakse kogu maailmas vägivalla vastu võitlemise päeva. Selleteemalised teavituskampaaniaid, seminarid, teemaüritused kestavad rahvusvaheliste inimõiguste päevani 10.detsembril.

Pärnu naiste varjupaiga abitelefonile 53 98 16 20 võib helistada 24h või saada kohaga ühendust politsei üldnumbri kaudu.