Korruptsiooni vastu võitlemise kõrval on IRL oma südameasjaks võtnud ka pealinna teede-tänavate ehituskvaliteedi, lubades valijatele, et jooksva remondi maht ületab teede kulumise. Programmis on sees ka suuremahulised projektid nagu Russalka ja Põhjaväila ristmiku ehitamine ning trammiliinide pikendamine Pirita ja Järve Selverini.

IRLi Tallinna valimisprogrammis on suurt rõhku pandud ka jalgratturite ja jalakäijate vajadustele. Näiteks soovitakse reisisadama ja kesklinna vaheline ala teha kergliiklusele paremini läbitavaks, rajada liiklusohtlikesse kohtadesse jalakäijate ja jalgratturite tarbeks spetsiaalsed sillad, luua ülelinnaline jalgratta laenutuspunktide taristu ning samuti kogu linna kattev jalgrattateede võrgustik.

Kui Tallinnas peaks juhtuma ime ja moodustuma samasugune võimuliit nagu Toompeal, siis võib programmide põhjal väita, et teede-ehitust puudutavates küsimustes jõutakse kiirelt üksmeelele. Ka reformarid lubavad Põhjaväila, kvaliteetsemaid linnatänavaid (selleks on ette nähtud 15 miljonit eurot aastas) ning koostööd naaberomavalitsustega, samas jalgratturitele eriti tähelepanu ei pöörata. Kõige kallimad valimislubadused Reformierakonna programmis on ilmselt Ülemiste Ühistranspordikeskuse loomine, mis peaks olema trammi-, bussi-, ja rongiliikluse uueks sõlmjaamaks. Samuti röövib hulga raha linna rahakotist Haabersti mitmetasandiline ristmik. Muide, viimased kaks lubadust on sees ka sotside programmis, kuhu on üleüldse väga heldekäeliselt lubadusi pikitud. Ilmselt on sotsid kasutanud põhimõtet „me lubame kõike, mida konkurendid, ja siis veel midagi.“

See „veel midagi“, mida sotsid lubavad, on linna ja lähivaldu ühendava kiirtrammi võrgustiku rajamine, kergliiklusteede naabervaldadega ühendamine, 500 kaikohta väikelaevadele, veetakso, jalgratta turvaparklad kõigi Tallinna koolide juures ja munitsipaalparkimismajade võrgustik. Põnevust tekitab aga lubadus muuta nädalavahetuseti asumisisesed teed mängu-, spordi- ja kogukonnategevuse aladeks. Ilmselt tähendab see nende teede sulgemist autoliiklusele.
Tallinna võimupartei on valimisprogrammi koostamise asemel ilmselt muude tegevustega rakkes, sest internetist polnud Keskerakonna platvorm leitav. Eks programm olegi meie valimistsirkust arvestades kõige ebaolulisem detail.

Tartus keskmes kergliiklus

Kui Tallinnas puudub transpordiküsimustes selge fookus, siis Tartu puhul võib küll julgelt väita, et selleks fookuseks on sel aastal kergliiklus. Ilutses linnapildis ju isegi plakat Urmas „100 kilomeetrit jalgrattateid“ Kruuse, andes mõista, kuivõrd oluline antud teema Reformierakonna jaoks on. Eelkõige tähendab see arendustegevust Kesklinn-Maarjamõisa suunal. Suur on tõenäosus, et nelja aasta jooksul sinna taristu ka rajatakse, sest samasugune lubadus on sees nii IRLi, sotside kui ka Keskerakonna programmis.

Veel ollakse üksmeelel selles, et Tartu peab muutuma välismaailmale avatumaks. Seda ennekõike lennu- ja rongiühenduste arvu suurendamise kaudu, kuid näiteks valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik kavatseb taastada Tartu-Pihkva laevaühenduse. Üleüldiselt paistab, et poliitiline tahe elu Emajõel aktiviseerida on erakondade ja valimisliitude seas olemas. Veetranspordist Emajõel räägivad nii Reformierakond kui Keskerakond, kaldapealse promenaadiala laiendamisest mõlemad valimisliidud, IRL soovib rajada aga veesõidukitele eraldi tanklat.

Reformierakond seekord uusi sildu üle Emajõe rajada ei plaani, aga lubab remontida Sõpruse ja Võidu silla. Sotsid trumpavad taaskord oma konkurendi üle: Sõpruse ja Võidu sillale lisaks vajaks nende plaanide järgi kõpitsemist ka Kaarsild. Sillalahingus jäävad IRL ja sotsid omavahel lõpuks viiki – esimene lubab paigaldada Emajõele silla, mis ühendab kahel pool jõge asuvat Tähtvere spordikompleksi ja SAK Tartu Spordibaasi, teine soovib alustada Tuglase silla ehitusega.

Sotside platvormi vaadates tekib küsimus, kas tulemas on hoopis Riigikogu valimised, sest rongiühenduse tihendamine Jõgeva, Elva, Valga ja Põlvaga ning Tallinn-Tartu maantee kaasajastamine kuuluvad pigem majandusministeeriumi haldusalasse. Sama viga kordab IRL, kes lubab teha tööd selle nimel, et Tartust oleks võimalik rongiga 100 minutiga Tallinnasse jõuda.

Ettearvatult on Keskerakonna peamine transporti puudutav lubadus tasuta ühistransport kõigile tartlastele. IRLiga koalitsiooni astudes oleks neil ilmselt võimalik see realiseerida, sest ka nemad lubavad „osalist üleminekut tasuta ühistranspordile“. Teised erakonnad püüavad pigem senist süsteemi tõhustada. Kas siis linnaliinide sõidugraafiku tihendamise (Reformierakond), süstik- ja ringliinide süsteemi loomise (SDE), ühistranspordi graafikute kooskõlastamise (Vabakund) või kesklinna bussiterminali rajamise kaudu (ITK).

Kui Tallinnas pole keskerakondlik linnavõim teede olukorra parandamisest väga huvitunud, siis Tartus lubatakse linnatänavate kvaliteeti oluliselt parandada. Selleks tuleb tõhustada kvaliteedikontrolli ja nõuda Põhjamaades aktsepteeritava asfaldisegu kasutamist. Ehk oleks mõistlik Keskerakonna Tartu piirkonnal tutvustada oma innovaatilisi ideid ka Kalle Klandorfile?

Tartlastest autosõbrad peaksid aga kindlasti pelgama Vabakunna võimule pääsemist, kes lubavad julgelt muuta kogu südalinna õuealaks. Autode liikumispiirangute laiendamist kesklinnas toetavad ka sotsid.