Kehv müügitöö tagab rohkelt hooldustööd

Lisaks pereärile on Ülle pikki aastaid teinud kaugtööd Tallinkile. „See pole küll päris täiskoormus, kuid telefonile vastata ja arvutiprogrammidega veebipõhiselt saan tööd teha Raplas. See on taganud mingi stabiilsuse, et kogu elu ei sõltu arvutiärist,“ sõnab Ülle.

Arvutiäris on peamiseks hooldus ja remont. „Müük on juhuslik, on paremaid ja halvemaid aegu, peamine on ikka inimestele järelteenuse pakkumine, arvutihooldus. Enne osteti kergesti uus masin, kuid masu ajal üritati ikka rohkem remontida,“ selgitavad Ülle ja Martti koos.

„Olen üpris kehv müügimees,“ tõdeb Martti, „Üritan müüa nii, nagu tahan, et mulle müüdaks.“

Kehvaks müügimeheks olemine tähendab Ülle sõnul Martti puhul ausust: „Kui ikka masinast asja saab ja tasub veel remontida, siis ta seda ka kliendile ütleb. Samas garanteerib see stabiilselt head kliendid. Meie juurde tagasi tulemine annab märku usaldusest.“

„Raplas on väga kõva arvutimüügi ja hoolduse konkurents. Vahepeal oli lausa seitse pakkujat peatänava ümbruses. Mina, erinevalt paljudest teistest, pakun garantiiteenust siinsamas,“ ütleb Martti, kes ei vali kaubamärki, vaid parandab kõike, kuigi müüb vaid Ordit, kellele ka garantiitööd teeb. See, et kunagi paljude võimaluste hulgast just Ordi sai valitud, on Martti ja Ülle sõnul olnud heaks juhuseks ning pikaajalise koostöö tulemusena ollakse täna vastastikku usaldusväärseteks partneriteks.

Oma kogemuse põhjal leiab Martti, et pole olemas firmat, mis toodaks ainult häid asju. „Vastupidamine on vedamise küsimus. Iga firma puhul on nii häid kui halbu näiteid. Tootmistsükli ajal ei pruugi konkreetse mudeli viga üldse väljagi tulla, sest tsükkel on lühike,“ ütleb ta ja lisab, et kliendid on nad küll alati suutnud probleemolukorras maha rahustada. „Kuigi mõnel inimesel tundub kohe olevat ebaõnn elektroonikaga ja mõnel on sageli abi vaja, peame heaks märgiks, et ikka meie juurde tagasi tullakse,“ täiendab Ülle.

Lisaks arvutiprobleemidele tullakse Raavelite juurde nüüd ka sukeldumisvarustust hankima, koolitust broneerima või muidu abi otsima.

Kalamehemurest rahvusvaheliste projektideni

„Pakume proovisukeldumist lihtsalt huvilistele. Siis käin instruktorina vee all kaasas. Mõned käivad basseinis sukeldumist proovimas enne soojamaa reisi. Oleme seda ka soovitanud, sest siis saab reisil juba veealust maailma jälgida, mitte ei pea enam iseendaga toimetulekule keskenduma,“ sõnab rahvusvahelise litsentsiga koolitaja, „Need, kes on rohkem huvilised, tulevad juba ise kursustele ja hiljem jätkukursustele.“

Kuna vee all olles tahetakse ikka midagi näha, käib Martti suvel huvilistega Rummu karjääris. Seal on vanad ekskavaatorid, majad ja garaažid vee all. Lisaks käiakse Äntu Sinijärves, mis on Baltimaade selgeim siseveekogu. „Põhi on seal küll igav, vaid kalad ja vähid, aga vesi on selge. Eestis lihtsalt on mõned kohad, kus sukeldujana peab ära käima,“ tunnistab Martti.

Rahvusvahelise Project Aware raames on tehtud puhastustöid Raplamaa veekogudes, Öökulli paisjärves ja Alesti karjääris. „See on selline kogukondlik fan-üritus, justkui talguvärk, mil ka kaldal on rohkelt tööd,“ ütleb Ülle. Rapla kandis on küll vähe veekogusid, aga kalamehi ikka on. Mõnikord ka murelikke … Ülle ja Martti ei varja oma emotsioone, kui räägivad lugu, kuidas nad kord südatalvel Tõstamaa kandis Pärnu lahe jääl käisid, et käsitööna valmistatud hõbelant merepõhjast välja tuua. „Juba pimedas sinna jääaugu juurde kohale jõudmine oli tänu ilmaoludele paras ekstreemsus. Mina läksin koos paarimehega alla, Ülle jäi üles turvama. Ning paariline Janek leidiski lõpuks hõbelandi!“ räägib Martti õhinal käigust, mis võeti kogemuste saamise nimel ette vaid bensiiniraha eest ja Ülle lisab, et landiomaniku siiras rõõm ja näoilme olid õnneliku käigu lõpus tõesti vaatamist väärt! Ülle ja Martti on ise kirglikud kalastajad, kes harrastavad võrgupüüki, neil on Saaremaal suvila ja oma paat.

Raplasse sadamakapteniks

„Olen Saaremaa juurtega ja minu paljud tuttavad on merendusega seotud. Ühel hetkel lihtsalt tundsin, et pean end sellel alal täiendama. Hiiumaa Ametikool, kust sain mullu väikesadama spetsialisti eriala, andis mulle palju juurde. Selle üle visatakse siin ikka nalja, et Raplasse ja sadamakapteniks …,“ muigab Ülle.

Ühe paari aasta taguse meresõidu Ruhnu vormistas Ülle väga edukaks reisiblogiks ning lõpuks võitis koos Tätte ja Matverega ümbermaailmareisi etapi Gotlandile. „Reisivõimalus tundus minu jaoks nii ahvatlev, et reitingu kogumise nimel võtsime kõik oma sõbrad-tuttavad appi. Arvan, et eesmärgi nimel peabki pingutama, õnne oli kogu selles loos vaid niipalju, et leidsin sellise võimaluse. Mind huvitas eelkõige, kuidas niisugune alus nagu katamaraan merel käitub,“ vaatab Ülle tagasi, „Ärasõit Piritalt oli eriline! Saatjaid-jahte oli palju. Kolm päeva pardaelu oli kihvt ja vähemasti Matvere seltskonnas juba igav ei hakka. Kuna aga ka Aivar Riisalu oli kaasas, siis said teised muidugi oluliselt vähem sõna.“

Rõõmsameelne sadamaspetsialist ise tunneb end ühtviisi hästi nii maal kui merel, kuid vee alla temal asja ei ole. „Paljud eeldavad, et ma sukeldun ja siis ollakse üllatunud, kui ma ei lähegi vee alla!“ naerab Ülle, „Eks ma väikelaevajuhiload tegin ka osaliselt selleks, et Martti saaks minna vee alla. Keegi peab ju üleval turvama.“

„Ega abikaasad ei pea kõike koos tegema. Minu sukeldumised on rohkem töised. Kui ise lähen elamusi saama, siis peab olema sarnase kogemuspagasiga partner,“ lisab Martti.

Kabemäng basseinipõhjas

Oma paarilisega sukeldumisäris, tädipoeg Märt Maistega, tuldi paari aasta eest mõttele, et võiks rahvale midagi lõbusat pakkuda. Tekkis allveekabe idee. Puraviku tuuleveskis jõuti tuttavate seppadest sukeldujatega ideest vahenditeni. „Kabenupud sündisid jutuajamise käigus tinast, lauad said hiljem pleksiklaasist,“ meenutab Martti. Esimene turniir peeti 2010 Valtu ujulas.

„Allveekabe on nüüd juba veidi tuntud. Viimase turniiriga tahame pürgida Guinnessi rekordiraamatusse,“ selgitab Ülle. „Tingimuseks seati, et olema peab vähemalt 40 mängijat ja kõik mängiks esimese vooru lõpuni. Guinnessi-asja hakkas Martti ajama juba 2010 kevadel. Tõestuseks vormistasin 17 ühikut materjale. See oli väga mahukas asjaajamine ning rekordi saamine või mittesaamine peaks selguma märtsi lõpuks.“

Kuigi Martti sõnul on neile pakutud allveekabe korraldamiseks ka suuremaid basseine, ei ole nad tahtnud seda üritust siit ära viia: „See on ikka Raplakandile väike promo!“