Peeter Mardna: tervishoid ei ole perpetuum mobile
Kohalike omavalitsuste halduses olevate perearstikeskuste loomise vajadusest on doktor Peeter Mardna rääkinud juba aastaid. Tervishoiusüsteemi pärast südant valutav Peeter Mardna on tunnustatud arst, kes viimased kümme aastat on töötanud Eesti terviseameti järelevalve osakonnas ning ühtlasi on ta ka arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni aseesimees.
Peeter Mardna hinnangul on meditsiini seisukohalt meie ühiskonna peamine probleem selles, et inimesed ei väärtusta küllaldaselt oma tervist ega tee suurt midagi selle hoidmiseks. «Terviseprobleemid kerkivad üles alles siis, kui tervist enam ei ole. Siis on tihtipeale hilja või väga raske seda taastada. Meie kallid kaaskodanikud peaksid aru saama, et maailmas on ainult kaks tõelist väärtust, mis on tõelised väärtused – üks neist on tervis ja teine on aeg –, ja kumbagi neist ei saa mitte mingisuguse raha eest osta, nende eest peab seisma,» rääkis Mardna.
Doktor Mardna on veendunud, et tervishoid ja rahva tervis toetuvad sümboolselt kolmele sambale. «Rahva tervise aluseks on, et inimesed teevad kõik endast oleneva, millega säilitada oma tervis; riik peab kaasa aitama, et inimestel on võimalik oma tervise eest hoolitseda ja tervete eluviisidega elada; meditsiini poole pealt on kõige aluseks hästitoimiv esimese arstiabi liin, mis meil on perearstisüsteem, see peaks toimima hästi ja vastama inimeste soovidele,» selgitas ta. «Kuigi ametliku statistika järgi on 87% inimestest toimiva perearstisüsteemiga rahul, pole tegelik rahulolu meditsiinisüsteemiga sugugi nii suur, kui ametlik statistika näitab. Muidugi, minuni jõuavad just tõrvatilgad. Inimesed ju järelevalve poole ei pöördu, kui probleeme pole.»
Vastutajat ei ole
Mardna sõnul on küsimus selles, et meid ümbritsevates riikides on esmane perearstisüsteem omavalitsuste vastutada ja nende tagada. Omavalitsustel on tervisekeskused, sinna palgatakse inimesed. «Kui vaadata neid suuri kampaaniaid, millega meie tohtreid kutsutakse nii Soome, Norrasse kui Rootsi, siis kellelegi ei pakuta võimalust hakata seal tööle ettevõtjana. Tööd pakutakse tervisekeskustes, mis kuuluvad omavalitsustele. Arst teeb ainult arstitööd ja saab seal väärilist palka, mis meie palgaga võrreldes on vähemalt neljakordne. Millegipärast meie lugupeetud perearstid, kes siin tahavad kangesti olla ettevõtjad, lähevad nendesse riikidesse tööle töövõtjatena. Mina ei vaidlusta, et perearstisüsteem ei võiks toimida mitme eksisteerimise vormina: et on ettevõtlusena või riigi või omavalitsuse tagatud,» selgitas Mardna.
Tänu muudatusele seaduses (tervishoiuteenuste korraldamise seadus) on nüüd kohalikel omavalitsustel võimalus pidada perearsti praksist. See omakorda muudab olukorda, kus erinevalt ettevõtja soovist tekib teenuse osutamise eest vastutaja. «Praegusel juhul perearstisüsteemi toimimise eest vastutajat tegelikult ei ole. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on maavanemal kohustus mõnes piirkonnas perearsti nimistule perearsti leidmiseks korraldada konkurss. Tal ei ole kohustust tagada seal piirkonnas perearstiteenust. Aga kui konkurss ebaõnnestub, mis meil on nüüd mitmekümnel korral juhtunud? Ja kui arsti sinna ei saa, ei ole seaduses ühelegi instantsile ette nähtud kohustust tagada selles piirkonnas esimese liini arstiabi. On konkurss, konkurss kukub läbi, aga mis edasi saab? Muidugi lubab seadus sel juhul perearste toetada ja paljudel juhtudel väikestes maaomavalitsustes seda ka tehakse, aga kohustust ei ole. Samas on aasta-aastalt vähendatud omavalitsuste tulubaasi, neil ei ole reeglina võimalust seda teha. Tervishoid ei ole perpetuum mobile, mis töötab materiaalse toeta,» on Mardna murelik.
Arst peaks eelkõige tegema arstitööd
«Meil on päris palju piirkondi, kus perearstinimistu on alla tuhande inimese. Aga nimistu, mis on alla tuhande inimese, ei suuda finantsiliselt tagada süsteemi toimimist. Kõik käib pearaha järgi. Sellise finantseerimisega ei ole võimalik baaskulutusi katta,» lisas ta.
Paljudele praegustele meditsiinisüsteemi tabanud probleemidele juhtis Peeter Mardna tähelepanu juba 2004. aastal presidendi teadusnõukogus tehtud ettekandes. «Praegu oleme tupikus ja otsime paaniliselt väljapääsu, miks ei võinud seda juba kuus-seitse aastat tagasi rahulikult teha?» küsib Mardna.
Munitsipaalperearstikeskuste loomine on üks lahendus tekkinud olukorda parandada. «Munitsipaalperearstikeskuses teeb arst ainult arstitööd, muud probleemid on tema eest lahendatud. Nõmmel võetakse sinna samasse hoonesse juurde ka eriarstid ja seal on patsiendi
esmaseks uurimiseks vajalikud vahendid. Inimene saab abi ja oma probleemile lahenduse ühest kohast ja tõenäoliselt väiksema visiitidel käimise arvuga. Nii mitmedki praktiseerivad perearstid on sellise munitsipaalperearstikeskuse vastu, kuid eks see vastuseis ole tingitud ühe konkurendi juurdetulekust,»arvab Mardna.
Äri ja aade
Mardna hinnangul on perearstisüsteemis on üks terav küsimus veel – aade ja äri. «Tervishoiuasutuste kvaliteeti kiputakse hindama kasumlikkuse järgi. Kui vaadata Meditsiiniuudiste portaali, siis on esikohal üks perearstikeskus, kus töötab kolm arsti, mis eelmisel aastal on nii hästi töötanud, et on välja saanud võtta 1,8 miljonit krooni dividende. Kui keskmises perearstinimistus on 1200–1300 inimest, siis haigekassa maksab kolme arsti peale 210 908 eurot (3,3 miljonit krooni). Kui selle 1,8 miljonile lisaks arvestada arstide ja õdede palgad ning kommunaalkulud, siis kui palju jääb arstiabi osutamiseks raha järele? Kui me palgad ja dividendid maha võtame, siis tervishoiuteenuse osutamine ei maksa mitte midagi,» on Mardna nõutu.
«Kuid see tuuakse statistikas tervishoiu toimimise osas parimaks näiteks. Mida rohkem ma kasumit võtan, seda parem. Inimene on vahend, kelle kaudu saadakse haigekassast raha kätte. Kes on aateline ja missioonitundega, ei kasuta neid võimalusi ära, kuid neile, kelle esmane soov on teenida ja ise hästi elada, annab see süsteem võimaluse seda ära kasutada. Selle üle tuleks kellelegi näpuga näitamata avalikult arutada. Kas sellist süsteemi on vaja, et Eesti ühiskonnal oleks hea tervis, hea toimetulek, või on seda vaja selleks, et selle teenuse ostuajad ülihästi elaksid?»