Varem riigikantseleis ning kodakondsus- ja migratsiooniametis pagulaste spetsialistina ning kümme aastat raamatupidajana töötanud Veronika hakkas ellu uut värskust otsima, kui tundis ühel hetkel, et üksluine amet talle enam ei istu.

„Hakkasin ennast otsima ja leidsin, et mulle võiks sobida inimeste teenindamisega seotud amet,“ meenutab Veronika. Kuigi teenindajatele öeldakse tihti halvasti ja nende hingele tehakse haiget, usun mina inimestesse ning tahan neile head teha.“

Tagasihoidlik joogikäive

Kõikidele meele järele olla pole võimalik, on Veronika selle teadmisega leppinud. Monroed avades oli tal hulgaliselt mõtteid, kuid ellu on suudetud viia neist üksikuid.

„Pigem olid need unistused, mis reaalse eluga (loe: rahakotiga) ei haakunud. Soovisin, et Monroe oleks lahedaks tõmbekeskuseks, kus saaks korraldada kontserte ja olla kohalikele kohtumiskohaks. Mul on hea meel, et oleme suutnud hoida peresõbralikku joont. Meil on mitmekülgne menüü, mängutuba ja erinevad lastele mõeldud tarbed,“ loetleb Veronika.

Üht-teist on suudetud ära teha ka kohaliku elu edendamiseks. Paljulapselistele peredele korraldati jõulupidu, soliidses eas inimesed said isekeskis aega veeta ja aasta alguses oli üleval mängufilmi „Ema“ stsenaristi Leana Jalukse maalinäitus.

Menüü koostas tippkokk

Rahvast käib Monroes omajagu ning kui söögile kulutatud rahaga võib rahul olla, siis joogikäive (nii alkohoolsed kui ka mittealkohoolsed joogid) on väga tagasihoidlik. Seetõttu ollaksegi praegu teelahkmel – kas jätkata senist joont või oleks mõttekam muutuda sööklaks?

„Esimene aasta on näidanud, et inimesed tahavad kiiret, odavat ja lihtsat sööki. Paljudele, võib-olla ma üldistan liiga palju, pole tähtis kohviku atmosfäär ja see, et neid lauas teenindatakse,“ arutleb Veronika.

„Selgus ka, et Rae vallas elavad tervislikest eluviisidest lugu pidavad sportlikud ja karsked inimesed. Inimesed söövad, aga ei joo. Enamik toidukohti elab aga baarikassa peal.“

Ülekaalukalt kõige populaarsemaks toiduks on Monroes hamburger marmorliha kotletiga, väikese vahega järgnevad pastaroad ja sushi. Magustoitudest on ülekaalukas müügihitt Pavlova kook, mida otsast lõpuni käsitsi tehakse.

Esimese aasta jooksul on menüüd vastavalt klientide maitse-eelistustele märkimisväärselt kohendatud. Esimese asjana loobuti tervislikest salatitest, sest nõudlus nende järele praktiliselt puudus.

„Ka kala süüakse vähe. Pakume argipäeviti ärilõunat ja reedeti oleme panustanud kalale. Statistika näitab aga, et kalapäevadel on müük tagasihoidlikum,“ avaldab Veronika.

Monroe menüü on koostanud tunamullu Eesti aasta kokaks valitud Dmitri Fjodorov, kes teenib igapäevaleiba restoranis Cru. Kord kuus käib Fjodorov kontrollimas, kas Monroe kaks vanemkokka tema poolt paika pandud taset hoida suudavad.

„Menüüd koostades on Fjodorovi märksõnadeks lihtsus ja tervislikus. Tema sõnul peab toitu võimalikult vähe töötlema, et säiliks tema algne maitse. Kasutame võimalikult palju Eesti toorainet. Fjodorov on öelnud, et mida rohkem välismaalt tulnud toitu sööme, seda raskem meie maol on,“ selgitab Veronika.

Omajagu aega võttis asjalike, töökate ja usaldusväärsete kelnerite leidmine. Praegu teenindavad kliente kolm Rae valla elanikku, kaks inimest Lasnamäelt ja üks Paldiskist.

„Kõik tahavad töötada kesk- ja vanalinnas, kus saab rohkem jootraha, mis on selles ametis peamine sissetulek. Kohalikele elanikele pole kelneritöö piisavaks väljakutseks. Oskuste kõrval pean väga tähtsaks ka omavahelist läbisaamist. Intriigide punujate tööperiood on jäänud lühikeseks,“ ütleb Veronika, keda näeb ka ise tihti saalis tööd rügamas. „Inimesed jäävad haigeks ja aeg-ajalt tuleb ette ootamatuid kohustusi. Asendajat pole aga võimalik nii kiiresti leida. Olen pesnud nõusid, koristanud ja kliente teenindanud – üks raskemaid asju on kandikuga tasakaalu hoidmine. Kolleegid koolitavad mind. Ainult köögis pole ma kätt külge pannud – seal olen saamatu.“

Halastamatu konkurents

Peetri piirkonnas on konkurents toitlustusasutuste vahel halastamatu ja veel karmimaks läheb. Ainuüksi Selveris pakuvad süüa Hesburger, Subway ja Peetri Pizza. Kui lisada siia veel üle tee tegutsev Pirosmani kohvik ning läheduses asuvad Peetri Kõrts ja Veski Resto ning mitte kaugel paiknev Ülemiste keskus, siis oleks patt valiku üle nuriseda. Lähiajal avatakse söögikoht ka Spot of Tallinnas ning ööpäev ringi avatud kohvik on kavandatud ka Selveri Tallinna-poolsesse otsa rajatavasse Olerexi tanklasse ja praegu veel paberil olevasse Peetri Keskusesse. Veronika ei häbene öelda, et inimhulgad Subways ja Hesburgeris teevad teda kadedaks.

„Järjekordi nähes mõtlen, et mul maksab supp lõunaajal kaks eurot ja inimesed söövad ikka kaks korda kallimat rämpstoitu. Kui mina kiirtoitu söön, siis annab see kaks päeva kõhus tunda,“ räägib Veronika.

Turundustegevus ja ettevõtte nn pildil hoidmine võiks olla parem, tunnistab Veronika. „Tuttavad on rääkinud, et Monroed pole näha ja paljud ei tea meie olemasolust. Olime niivõrd rohelised ja kartsime end reklaamida. Me polnud endas kindlad. See pool vajab kindlasti parandamist,“ tõdeb Veronika.

Monroe tegevus on huvi äratanud ka glamuurimeedias. Nimelt pühendas ajakiri Kroonika kohviku esimese sünnipäevapeo, mille peaesinejaks oli Marilyn Monroeks kehastunud Merlyn Uusküla, pildigaleriile terve lehekülje.

Kes pole veel Monroega tutvust sobitanud, siis 14. mail saab seal suurelt ekraanilt kaasa elada Stockholmis toimuvale Eurovisioni lõppkontserdile. Varsti avatakse ka väliterrass