Mustvee Sadama ehitus läks maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuli Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond». Omaosaluseks vajalik summa oli Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse ning Kallastele kerkib laevaremondidokk.

Mustvee reisisadamas on laevaliiklus toiminud nii tsaariajal kui sõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka tiiburlaevad.

Mustvee linnapea Max Kaur sõnas uue sadama kohta, et Eesti idameri sai värava: "2015. aastaks on Mustvees kõik valmis, et pärast Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepingut võiks siia tulla piiriülatamise punkt. Meil on Mustvees hästi toimiv piirivalve kordon, uude sadamasse saaks sisse panna ka tolli. Suvel laevade, jahtide, paatidega ning talvel mootorsaanidega, reisi - ja kaubaliiklus Peipsi järvel, Eesti ja Venemaa vahel, võiks lahti minna. See on tõsine šanss Peipsi regioonile kiiremaks arenguks, Eesti idamerele saabuksid uue ajad, mis tõstaks kogu piirkonna elanikkonna elatustaset. Mustvee linn on eeskätt huvitatud piirialase viisavabaduse kehtestamisest Venemaaga koheselt, Euroopa Liidul on kogemused selles vallas Venemaaga olemas, näiteks Poolal ja Soomel. Juba täna võiks Eesti kehtestada vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele piirialal Venemaa viisavaba tsooni 50 kilomeetri ulatuses piirist."