Pelglikud linnud – põldlõoke ja rootsiitsitaja

Kevadist külmalainet nimetatakse "lõokesetalveks." Meie tänase loo esimene kangelane paistab kätte just kevadiselt lumiselt väljalt. Teine peategelane - rootsiitsitaja - on ikka rootsiitsitaja, mitte rootsi-itsitaja. Ta eelistab elada roostikus, seda kindlasti ka Rootsis. Mõlemad linnud on varjulise eluviisiga.

Lõokesed saabuvad meie valla rannikualadele tavaliselt aprilli alguses. Umbes samal ajal ilmuvad roostikku ka esimesed rootsiitsitajad. Viimastel näib, et isased on kohal esimesena. Veel ei laulda, vaid pideva toitumisega kogutakse energiat elust pulbitsevaks kevadeks. Õige pea, natuke soojemate ilmade saabudes, vallandab laulu lõoke, tõustes lõõritades kõrgele taevasse. Teinekord nii kõrgele, et lindu ennast pole nähagi, küll aga kuulda.

Rootsisitsitaja

Rootsiitsitaja lauluga on lugu isegi keerulisem. Selle liigi puhul tähendab isase kiirem laul, et tegu on vallalise isendiga. Sobiva kaasa leidmisel vahetub laul õige pea aeglasema vastu. Ju laulu jaoks enam piisavalt energiat ei jagu. Siiski, muidu monogaamsetele tsiitsitajatele on omane kalduvus paarivälistele suhetele. Ühe Inglismaa uurimuse puhul oli 86% pesades vähemasti üks muna, mis sisaldas teiste isaslindude geene peale "ametliku" isa omade.

Põldlõokese emalind muneb aprilli lõpus 4 kuni 5 muna, pojad kooruvad umbes kahe nädalaga. Seejärel pidev toitmine putukatega, pojad lahkuvad pesast. Varsti on järelkasv lennuvõimeline. Et vanemad saaksid teisele pesaringile siirduda. Suures joones kehtib see ka rootsiitsitaja puhul.

Põldlõoke ja rootsiitsitaja lahkuvad oktoobris. Need liigid ei kuulu looduskaitse alla.

Praegune varakevadine aeg on sobiv linnuvaatlustega alustamiseks. Või kui lindude pildistamine tundub põnev, siis ka selleks on praegu hea aeg - valgus on piisavalt tugev, lehtedeta puud ei varja linde ning territooriumi valdavad ja kaaslast otsivad linnud on tavapärasest julgemad. Pildistamise puhul tasub alustada koduaiast või lähiümbrusest. Alguses näivad linnud arad, kuid nende käitumise mõningase jälgimise tulemusel on võimalik saavutada usalduslikum suhe. Kindlasti peab järgima reeglit, et esmane on loodushoid ja liigse häirimise vältimine. Näiteks artikli autor ei pildista kunagi linde pesal, kuna sealt ei ole neil kuhugi põgeneda. Mõningase harjutamise tulemusena vähemasti teate mõne linnuliigi kohta rohkem, boonuseks saate häid ülesvõtteid tiivuliste tegemistest.

Hea lugeja, kas sul on õnnestunud artiklis tutvustatud linde pildile saada või oled mõnest muust linnust hea foto või video saanud, siis jaga seda teistegagi. Saada pilt või video aadressile [e-mail]