Mida andis festival Kadrina rahvale?

Sedalaadi suur ettevõtmine ergutab eelkõige siinset rahvast kultuuriliselt. Eriti veel siis, kui esinejate seas on kaugemalt tulnud külalisi. Sedakorda olid tähelepanu keskmes Türgimaalt Sakaryast tulnud noored oma tantsudega. Nende esinemised meelitasid kodust välja nii mõnegi inimese, kes just alaline peokülastaja muidu ei ole. Eks sellel kõigel oli oma mõju ka meie taidluskollektiividele.

Meie rahvamaja segakooril on pikaajalised suhted Soome Janakkala valla levimuusikakooriga. Ansambli Cadencia liikmed suhtlevad türklastega, kontaktid nendega on aina tugevnenud, millele äsjatoimunud festival igati kaasa aitas.

Varematel aegadel käisid meie koorid ja tantsijad Norra sõprusvallas. Selline vastastikune läbikäimine motiveerib meie taidlejaid arenema ning otsima uut ja huvitavat nii külakostiks kui ka oma rahvale esinemiseks.

Seekordsed kontserdid toimusid vabas õhus, nn tuletõrjemäel, sest ilm võimaldas seda.

Olen seda meelt, et kui ilm vähegi lubab, peaksime oma suvised kontserdid ja peod korraldama ikka vabas õhus. Aastad on näidanud, et kooli aulas või rahvamajas korraldatud üritustele tuleb oluliselt vähem rahvast kui vabaõhu pidudele. (Oma osa selles mängib ka esinejate tuntus ja populaarsus - toim). Vabaõhu kontserdid teevad vaataja n-ö vabaks - saab tulla perega, tunda ennast koduselt, lesida murul või istuda sirge seljaga kõval pingil. Kõik see on inimese enda vaba tahe.

Olid peakorraldaja, kindlasti oli sul ka abiväge?

Tegelikult tegin väga palju ise ära. Jah, mõned abilised ikka olid, päris viimse detailini ise lihtsalt ei jõuaks. Aga olen seda tüüpi inimene, et süda on rahul siis, kui ise olen midagi korda saatnud. Kulutan ennast küll rohkem, aga hing on rahul. Võin nimetada ka mõne abilise, kes mind aitasid: Külli Münter abistas näituste korraldamisel, Ivo Mäe ja Cris Poll tegelesid spordiüritustega, kus osalejaid oli kirjas üle 50. Neil sujus kõik kenasti. Eve Vungi korraldada oli kirikukontsert, Eve läbi suhtlesin ka soome kooriga. Tore oli raamatukogus läbi viidud kirjanduslik-muusikaline õhtu, üllatas valla külade ühenduse organiseeritud teatriõhtu, kus pakuti teed ja kooki külastiilis, väga koduselt. Selle taustal tekkis mõte, et külad võiksid Kadrinas selliseid asju rohkem korraldada. Vallakeskuse inimesed sageli ei teagi, millega vabal ajal tegeletakse. Positiivse vastukaja sai ka Cadencia kontsert. Abilisteks olid ka mu enda lapsed Helina ja Merit. Nemad tegid minu kõrval ära päris suure töö. Õnne Kiviperk ja Tiina Poopuu Vohnja koolist aitasid mind kontsertide ülesehitust paika panna, tänu on väärt õpetaja Karl Meos ja käsitööhuviline noormees Elar Rämmeld, kelle koostöös valmisid külalistele mõeldud meened, tublilt tegutsesid Ene Kaldamaa, Olev Veide, Tiit Heide, kes festivali ajal moodustasid asendamatu tausta(töö)jõu - valmistasid ette ruumid, laululava, hoolitsesid, et kõik laabuks tõrgeteta. Suur tänu kõigile abilistele!

Kuidas väljendasid oma muljeid meie külalised Türgist ja Soomest?

Türklastel on idamaine komme tänada kõiki heldelt kingituste ja ohtrate tänukõnedega. Nad kutsusid meie kollektiive Türgimaale külla juba sellel (!) suvel. Kahjuks ei käi need asjad nii kiiresti. Aga järgmisel suvel tahame kindlasti minna. Nende tantsurühma juht kiitis siinseid olusid, nad olid väga meelitatud selle hoolitsuse ja tähelepanu eest, mis neile osaks langes.

Sõprus ja meelelahutus on toredad asjad, kuid need ka maksavad midagi?

See on nii, - palju asju on rahas kinni, raha seab ka oma piirangud nii mõnegi hea mõtte teokstegemisel. Mõtlen, et lähinaabrite kõrvale võiks tuua esinema ka n-ö kaugemate kultuuride esindajaid, kelle traditsioonid ja kunst oluliselt erinevad siinsest kultuurist. Näiteks on sidemed hakanud arenema Moldovaga, miks mitte arendada ka kunstilisi sidemeid. Meie suhtlemine Skandinaaviamaade Norra ja Rootsiga on ära vajunud. Arvan, et need suhted olid isikute pinnal, kuid inimesed ju vahetavad töökohti, vananevad ja siis võivad ka kunagised head suhted lõppeda.

Arvan ka, et üheaastane intervall festivalide korraldamisel ei sobi. Aastane intervall on juba ressurssi seisukohast raske, kavade uuendamine võtab aega jne.
Pakuksime välja 2-3 aastase vahe festivalide korraldamisel. Rahastamist püüame korraldada projektide kirjutamisega.

Kas tuleks ka edaspidiste festivalide korraldamiseks otsida uusi kohti, kus seda korraldada. Meie paisjärv tehakse korda, ehk annab sellegi läheduses midagi vabas looduses ette võtta?

Kadrinast kaugele, kõrvalisse paika ei tasuks minna. Praegusaja inimesed on küllalt mugavad, ei viitsita kaugele minna, eriti veel kuhugi pooltundmatusse kohta. Aga selle küsimusega võiks tegeleda.

Kadrina rahva, vallavolikogu ja vallavalitsuse tänu sulle, Marge, innuka korraldustöö ja kunstilise elamuse pakkumise eest!