Piibe konverentsi järelkajad: Tärkas idee toota Piibe sümboolikaga esemeid
Samasugune positiivne emotsioon tuleb nüüd edasi anda ka nendele, kellel miskil põhjusel tulemata jäi. Enim sai vastukaja konverentsil koduloolase Valdo Prausti ettekanne Piibe maantee kujunemisest.
Nagu Praust märkis ja sama kinnitas oma ettekandes ka Janek Safranovski MTÜst Jägala linnamägi, on Piibe tee puhul tegemist Eesti ühe kõige vanema teega, mis on enam-vähem sama koha peal seisnud juba tuhatkond aastat. Vt www.facebook.com/piiberoad Suure tõenäosusega on Piibe maantee saanud oma nime Tartu murdekeelsest sõnast "piibe", mis tähistas oksa või vitsa. Vanasti tugevdati teed pehmemates kohtades just vitstest mattidega. Rahvas hakkas sellist teed kutsuma piibeteeks ehk okstega kaetud teeks. Kõige pikemad oksamattidest teelõigud asusid just tänase Piibe mõisa läheduses.
EASi Turismiarenduskeskuse esindaja Tuuli Elstrok tutvustas tuntumaid turismiteid Eestis ja maailmas. Piibel on esimene samm astutud, kuid suur töö on veel ees. Olulisim on siin kõigi tahe panustada ja ühiselt ideid etapiliselt ellu viia. Samas märkis ta, et teeäärsed ettevõtjad on oma teenindustasemelt väga erineva kvaliteediga, mistõttu tuleb selle ühtlustamisega vaeva näha. Samuti pole välismaalase jaoks paljud objektid leitavad, sest info on ainult eestikeelne. Elstrok mainis, et meil on väljatöötatud väga sümpaatne logo, mida võiks partnerite kodulehtedel palju aktiivsemalt kasutada. Igasugune ristreklaam on kõigile ainult kasuks. Tärkas ka idee ettevõtjatele toota Piibe sümboolikaga esemeid, mida siis terve tee ulatuses müüa. Kohal olnud turismiettevõtjad olid kohe valmis vastavad tooted enesele müügiks võtma. Suvi on tulemas ja mõelgem sellele.
Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum ei toonud kõige positiivsemat sõnumit ehk seoses maanteeameti eelarve vähendamisega pole niipea võimalik viia kogu Piibe maanteed ühtse teehoolduse taseme alla. Aastal 2014 on plaanis teekatte remont Kõrvemaalt Tallinna suunas. Aastal 2015 on plaanis renoveerida lõik enne Jõgeva linna.
Väiksemad tööd, nagu jalgteed ja pindamised, on siin ja seal veel toimumas. Õnneks on ka kõige hullemad takistused teelt tänaseks kõrvaldatud. Tuletame meelde, et viimane kruusalõik Koerust Järva- Jaani poole sai asfaltkatte alles 1997. aastal. Samas märkis Aivo Salum, et viitade paigaldamisega ei tohiks küll olla probleeme, kui soov on õigustatud. Ta vihjas ka, et omavalitsused võiksid olla oma ideede ja soovide esitamisega olla aktiivsemad.
Arlet Palmiste, MTÜ Piibe Maantee Arendus juhatuse liige, tutvustas konverentsil tehtut ja jagas ideid tulevikuks. Piibe maantee järgmine suurem koostööüritus Piibe päev toimub juba 7. juunil.
Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast , millal Soome eepose „Kalevala" koostaja E. Lönnrut mööda Piibet jala Tallinnast Tartusse läks. Päeva raames loetakse „Kalevala" avalikult ette. Enamus omavalitsustest on sellest üritusest osa võtmas ja täpsem info tuleb peagi. Palmiste tutvustas ka koostatud marsruute, mida järgides võib igaüks endale ise koostada suvise puhkusereisi piki Piibet. Marsruudid on üleval samuti Facebooki kodulehel www.facebook.com/piiberoad. Hetkel on tutvumiseks välja loodustee, ajaloo tee ja teekond perele.
