Pilguse ja Lahetaguse mõis ning nende kuulsad omanikud

Pilguse mõisa väravas on kuulsale meresõitjale Fabian Gottlieb von Bellingshausenile pühendatud mälestuskivi, kuid tegelikult ei kuulunud Pilguse mõis Fabian Gottliebi sünni ajal enam Bellingshausenitele.

Esmateated Pilguse mõisast (saksa k Hoheneichen) pärinevad 1558. aastast, mil see kuulus Hinrich Billingshusenile. Kaardimaterjali alusel on teada, et 1691. aastal oli mõisas roogkatusega suitsusaun ja kitsas, üsna pikk puidust häärber.

Keskajast pärinevast Lahetaguse mõisast (saksa k Lahhentagge) on esmateateid 1571. aastal, kui hertsog Magnus läänistas Jürgen Krumbeckenile Lõmala vakusest ühe pundenikukoha ja viis üksjalakohta. Viimase leselt läks nendele maadele asutatud mõis Pilguse mõisa omanikule Bertram Bellingshausenile, kellele Taani kuningas Christian IV kinnistas mõisa 1633. aastal. Oma isalt oli Bertram pärinud ka Pilguse mõisa. Mõlemad jäid perekonna valdusse kuni 18. sajandi teise pooleni.

Loe edasi Saarte Häälest.