Esimene lükkamine oli raske, sest pehme lumekihi all oli paarkümmend sentimeetrit vesist lund ning krobeline jääkiht selle all veel kahtlane.

Nüüdseks on külm korralikult oma töö teinud ning ka mitmed korrad kastmised ära "kivistanud". Jää on sile ning paarikümne suurune hulk uisulisi saanud sõitu teha.

Selle aasta uudsus on kindlasti liuväljale lisaks ka väike liuring, millel saab kiiruse päris suureks kruvida. Suureks, väga suureks abiks on rendile võetud abimasin, mis suurema lumerookimise nüüd paarikümne minutiga ära teeb, selle asemel, et mitu tundi labidaga uhada.

Carl Pruun, üks aktiivsemaid selleaastaseid liuvälja rajajaid tunnistab, et tehtud tööd tuleks mõõta hobujõududes või kilodzaulides: "Kokku mässasime mitme mehega 3-4 pikka päeva. Kõigepealt puhtakslükkamine, siis silumine ning lõpuks kastmine."

Faktiinfo peale, et noormees ühel ööl lausa kella neljani hommikul liuvälja kastis, pole tal suurt vastu vaielda. Sedakorda on kuulujutt tõsi.

Noored, kes end just uisuväljale sätivad on liuvälja üle rõõmsad, sest pakub huvitavat vaheldust ning annab põhjust ka talvel toast välja tulla.

"Võhmas on suvejää, Adaveres on ringrada - meil siin on pärisjää, liuväli koos ringrajaga ja hea seltkond", võetakse teema kokku ning asutatakse end uisutama.