Huvitavad külalised

Eelmise aasta märtsis käis külas Marko Matvere, kelle reisimuljete kuulamine-vaatamine kestis 4 tundi, kuid keegi ei väsinud ega lahkunud teistest varem, oleks ilmselt kauemgi kuulatud. Rännumuljeid on kavas selgi aastal jagada, toredaid maadeavastusi on teinud meie omakandi inimesed ja neid on nad valmis rõõmuga jagama.

Filmikohtumised

Olen püüdnud leida ka huvitavaid filme, mida serveerida autoriga kohtumise kastmes. Kevadel kohtusime Rakvere Reaalgümnaasiumi harrastusfilmitegijast õpetaja Jaanus Lekiga ja vaatasime tema lühimängufilme, sügisel saime aga osa kahest dokfilmist: Heilika Pikkovi „Õlimäe õitest" ja Rein Marani „Hiite lummusest". (Olgu siinkohal ka ära märgitud, et „Õlimäe õied" pälvis hiljuti Kultuurikapitali aastapreemia kui aasta dokumentaalfilm ning kevade poole peaks filmi autorilt ilmuma ka raamat „Minu Jeruusalemm").

Selge on see, et kui autor on ise kohal ja jagab publikuga ka veidi telgitagust infot, annab võimaluse otse küsida ja mõningatele mõistatustele vastused leida, on tulemus soe ja südantsoojendav. Jaanuaris oli oma filmiga „Okupeeri oma müür" külas Artur Talvik, kes kohe oskab alati intrigeerida ja oma tehtuga tülisid üles keerutada, kuid nagu ta ise ütleb, teeb ta asju ausalt ja ilma pugemiseta. Meenutame kasvõi seda, et filmi Barutost saatis eetrikeeld seni, kuni Kaido Höövelson Jaapanis sumoga tegeleb, kohe, kui tuli aga lahkumisteade, oli film ka teleekraanil. Viimast filmi aga soovitati tungivalt enne valimisi mitte näidata, kuid Artur tegi seda siiski ning raha eraldajad otsustasid „kraanid kinni keerata". Kõigest sellest ja muustki huvitavast oli Talvik kohapeal kõnelemas.

Jaanuari lõpus on ees veel üks tore kohtumine. Illukale on lubanud tulla ajakirjanik (ja kirjanik) Ene Hion, kes on üks ütlemata huvitav ja vitaalne vanaproua ja temaga suhtlemine on puhas rõõm. Tema sulest ilmus eelmisel aastal väga menukaks osutunud raamat Valdo Pandist. Kuna käesoleval kuul on nii Pandi sünniaastapäev kui ka Hioni enda sünnipäev ja meie kandi rahvale on ta raamatud tuttavad, siis on heameel teda külla kutsuda. Samas vaatame ka videoklippe ja pildilist väljapanekut Valdo Pandist. 

Artur Talvik autogrammi andmas

Teater

Illuka võimalused on selles osas veidi piiratud, et saame külla kutsuda väikese koosseisuga või vabaõhuetendusi, aga et selles osas on tänasel päeval valik juba üsna lai, siis seda püüan jõudumööda ka teha. Jälgida tuleb vaid, et lähikonnas samal perioodil samal teemal dubleerima ei hakkaks.

Eelmisel aastal toimus ühes kuus kaks monoetendust: üks juba kõigile tuntud teatrimehe Hendrik Toompere esituses, teine aga alles oma teatritööd alustava noore näitleja Maaja Halliku ettekandes. Augustis tõi oma lustaka näitemängu meie õuele Tiina Tauraite, kelle „lavapartneriks" polnud miski muu kui üks suur põllutöötraktor ja see meelitas Illukale ka rekordarvu publikut.

Teatrivaldkonnas on ühtteist ka eelolevaks aastaks plaanis, ent profid mõneks ajaks kõrvale jättes eelistan külla kutsuda pigem harrastusteatri truppe ja - näitlejaid. Kuid eks paistab millised pakkumised ja võimalused lisaks „sülle kukuvad".

Koorimuusika

Igal aastal on Illuka mõisas kõlanud ka koorimuusika, sageli isegi mitme erineva kontserdi jagu.  Koorid kiidavad meie saali akustikat ja tahavad ikka rõõmuga siia laulma tulla. Märtsikuus andsid suurepärase kontserdi pealinna „Vanaemad", jõulumeeleolu jagas aga meie oma „Kirderanniku koor", kes Illukal esinemisega tegi tänukummarduse vallavalitsusele nende tegevuse toetamise eest.

Käesoleva aasta veebruaris aga on muusikalist külakosti toomas Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, kelle osalusel tähistame valla ja vabariigi aastapäeva.

Näitused

Eelmise aasta alguses rõõmustas kõiki vaatlushuvilisi see, et Kuremäe raamatukogu sai omale kunsti eksponeerimiseks vajalikud kinnitused mida seal varem polnud. See laiendas kohe võimalusi tuua kohapeale erinevaid visuaaleksponaate. Toona oli ukse taga juba ootel fotonäitus meie sõprusvallast Poolas, seejärel esitles oma loodusfotosid Urve Erikson. Hiljem saime taas osa poolakate fantaasialennust, aga ka Toilas elava kunstniku Meeli Lõo omapärasest foto ja luule kokkusobitamisest. Kuremäel ongi seni vaid fotosid näha saanud, nagu ka käesoleval kuul üles seatud uus väljapanek. Samas, Kurtnal on esitletud ka maalikunsti (eks see tuleneb veidi ilmselt ka neutraalset värvi seina taustast). Kahest näitusest võib täpsemalt lugeda eraldi artiklist. Vt lk. 1.  

Suved

Eelmisel suvel toimus Kuremäe jaanipidu samal päeval, kui ka ümberkaudsetes keskustes lõkked lõõmasid, ent ikkagi õigel päeval - jaanilaupäeval. Osalejaid tundus küll vähem olema, kuid vallamajja kuuldunud rahva soovil just sel päeval lõke läideti ning eeldatavasti toimub ka käesoleval suvel ikka 23. juunil. Nii möödunud kui ka sel korral süüdatakse jaanilõke võidutulega, mis samal päeval maakonnakeskuses toimuvalt paraadilt leegi koju toob. Sel suvel sekundeerib sellele veel teinegi oluline tuli. Nimelt saame osa (võiks isegi öelda, et) sajandi sündmusest, sest üldlaulupeo tule teekond läbib sel korral Ida-Virumaad ja ka Illuka valda. See liigub jalgratastel ning jõuab Illukale 20. juunil. Tuli tuleb meile Iisakust ja kulgeb mööda Jõuga-Raudi teed. Võib-olla tehakse kerge kummarduspeatus Kõnnus, kust on pärit helilooja ja koorijuht Alfred Karindi, kuid pikem peatus on kavas Illuka kiriku juures, kus saab loodetavasti osa ka kontserdist. Selle kohta jõuame veel täpsemalt infot jagada, kuid võib juba varakult teadmiseks võtta.

Möödunud suvesse mahtus veel paar olulist kultuurisündmust. Esmakordselt toimunud Poola päevad Ida-Virumaal, mille idee ja algatus tuli meie vallalt, kuid korralduses lõid kaasa veel ka Jõhvi ja Mäetaguse. Kolme päeva sisse mahtus mitmesuguseid tegevusi ja sündmusi, omavahelisi pingeidki, kuid lõppkokkuvõttes jäid kõigi kolme valla Poola poolsed sõbrad südamest rahule ning jagasid kohati ka vaimustust. Poola päevade raames toimus ka Illuka staadioni avaüritus Eesti ja Poola poiste jalgpallikohtumistega.      

Juulikuusse mahtus veel ka Märulibändi tuur viies külas ning Jaama külas toimunud pidu mitmekülgse eeskava ja arvuka publikuga, augustis korraldasid taas oma külapäeva puhatulased pannes püsti oma lipumasti ning esimesel septembril koguneti motoklubi poolt rajatud Illuka külaplatsile, et maha pidada üks lõbus perepiknik. Sündmusi jagus ka sügisesse (salongiõhtu, kirbuturg jms.) ning ühtteist huvitavat leiab endale igaüks ka eelolevast, peagi kevadehõngulisest perioodist.

***

Noori populaarseid lauljaid ja artiste käis samuti külas. Valla aastapäeval lõi mõnusa meeleolu Alen Veziko, emadepäeva muutis südamlikuks Uku Suviste, vanavanemate päeval üllatas kohaletulnuid mandoliinide orkester koos Hendrik Normanniga ning isadepäeval andis särtsaka kontserdi etno-vokaalgrupp GREIP. Septembrikuisel salongiõhtul astusid üles tulevikuks tuntust koguv Mari Pokinen sõpradega. Põhjust kurvastada on nendel, kes eelnimetet etteastetest osa ei saanud, kuid eks ühtteist huvitavat jagub ka sellesse aastasse. Olgem siis tähelepanelikumad ja aktiivsemad. Info on leitav mitut moodi.

Põhjust rõõmustamiseks on aga veelgi. Esiteks seepärast, et ka maakonna ajaleht võtab alati lahkelt meil toimuvat kajastada ja seeläbi (n.ö. pildil olles) paistame mitmekülgselt huvitava piirkonnana. Teiseks seetõttu, et oleme oma vallas ise ka tasapisi aktiivsemaks muutumas. Nõnda näiteks tuli oktoobrikuus kokku seltskond nooremapoolseid naisi, kes kõik jagasid ühte soovi - laulda. Arglike sammudega alustades seati esimeseks eesmärgiks esineda oma valla jõulupeol ja seda ka tehti. Ühel päeval kanti õpitud kava ette suisa kahel korral ning järgmiseks sihiks on nüüd veebruarikuine valla aastapäeva tähistamine. Jagugu neil vaid tahtmist ja okast kurku.

Ka õigel ajal saabumata jäänud talv võimaldas muidu kevadeks planeeritud uute teadete tahvlite paigalduse teoks teha juba jaanuaris. Vanade eluiga oli neid paigates ja lappides niigi paari aasta jagu pikendatud, nüüdsest paitavad pilku aga uued ja toekamad.    

Lõpuks

Oma pikale veninud kokkuvõtte kokkuvõtteks kutsun vallaelanikke üles aktiivsemad olema ja endile sobivat meelelahutust leidma, võimaluste puuduse üle kurta oleks patt. Võimalused võivad olla ehk piiratud, kuid mitte olematud. Ja kui te ka kiita ei taha, siis kasvõi virisege, kuid tehke seda siis, kui olete ise kohal käinud, osalenud ja kogenud ning oskate oma rahulolematust põhjendada, teiste virisevast arvamusest ei tasu end mõjutada lasta - oma silm on kuningas. Tegelikult toimib ka põhjendatud kriitika arendavalt ja edasiviivalt, kui tegijad mõistavad vigu märgata ja neid parandada.

Olgem siis osavõtlikumad ja leidkem omale meelepäraste sündmuste kohta info üles kas valla kodulehelt või Sõnumilaekast, paari nädala jagu varem ilmuvad infosedelid ka külade teadete tahvlitele, netipublik võib omale sobiva üles nokkida ka Facebookist.

Toredat kultuuriaastat kõigile!