Kultusfilmis “Mehed ei nuta” teatas Endel Pärn, et “sanatoorium, see on puhkus, baar, naised, muusika!” Tabasalus, otse vallamaja vastas, sanatooriumit ei ole.

Endises pioneerilaagri majas tegutseb mahetoodete ning talukauplus “Rohujuur”. Samas küpsetavad kaks hakkajat naist saiu, pirukaid ning keekse. Rohujuure Seltsimajas saab teha kõike – seltsitegevusi on tantsutundidest lastekasvatuseni.

“Avasime neli kuud tagasi,” ütlevad perenaised Inga Veskimägi ja Piret Kuldkepp. Enne eelmise aasta sügist oli väike ühekorruseline maja suhteliselt viletsas seisukorras. Omal ajal suvemajaks ehitatuna olid maja seinad soojustamata ning hõredad. “Tegime toetajate ja sõprade abiga maja korda – seinad on soojustatud, aknad korras ning maja remonditud,” räägivad naised.

Õigus puhtale toidule

Kuidas tekkis mõte jätta senine töö ning alustada Tabasalu südames uute asjade arendamist ja Rohujuures toimetamist? Inga Veskimägi räägib, et teda seob Tabasaluga suvine lapsepõlv laagris. “Olin siin kokku üheksa suve, sellest kaks aastat kasvatajana,” räägib ta. Piret Kuldkepp elab oma perega Tabasalus. Mullu panid finantsjuhtimise diplomite ja kogemustega naised pead kokku ning alustasid väikeses majas mitme uue asjaga.

“Tabasalus puudub seltsivõi kultuurimaja. Aga rahvas tahab koos käia ning miks mitte siin,” ütleb Piret. Kokku on majas viis ruumi. Ühes tegutseb eelkool, kõrvalolevas ruumis saab õpetada tantse, korraldada näitusi või sünnipäevi. “Kõige suurem ruum on toredalt sopiline ning seal tegutseb pood, küpsetuskoda, kohvik ja on üleval kangasteljed,” näitavad perenaised.

Mahetoodete ja talukauplus töötab hüüdlausest “Õigus puhtale toidule!” juhindudes. Riiulitel ja lettidel on juur-, puu- ja köögiviljad, terad, püülid, jahud, tangud, talujuust ja -või, talujogurt ning - piim. “Pakume ka liha ja lihatooteid,” näitab ja räägib Inga.

Parim on ise teha

Piret lisab, et polegi tarvis sadade meetrite kaupa säravaid poeriiuleid või -lette. “Kui elate looduslähedaselt ja säästlikult, siis ei ole enam nii palju vaja. Ostad lihtsalt tooraine nädalaks ette ning küpsetad ja keedad ise,” kinnitavad naised ühest suust.

Samas asuvas küpsetuskojas tegutseb Piret Kuldkepp. Mustikaid, vaarikaid, sõstraid, pohli, vaarikaid ning muid marju korjasid naised mullu suvel. Iga päev on söögipaiga menüüs ka supp ja praad. Kõigi lemmikuks on nii toitev kanasupp kui värskelt küpsetatud porgandi- ja lihapirukad.

“Peagi alustame ka kokandustundidega. Neljaosaline saiaküpsetuse õpituba on osutunud väga populaarseks, nii et tuleb teha lisatunnid. Tahame õpetada ka koduselt pelmeene valmistama,” räägivad perenaised.

Lisaks on plaanis õpetada rahvast kangastelgedel kuduma, korraldada taaskasutuslaatasid ning Katrin Sulger jagab ravimtaimedest tehtava looduskosmeetika ilunippe.