Kooskõlastuste saamine ei ole olnud kerge

See, et detailplaneeringu vastuvõtmine on aastaid veninud, on juba iseenesest märgilise tähendusega. Ehkki ilmselt on Tallinnas veel teisigi objekte, mis aastaid ootel on olnud, on TOP-i puhul saanud kindlasti määravaks lai kooskõlastajate ring ning elanikepoolne vastuseis suurarendusele, mille mahud on võrreldes varasemaga ka omajagu vähenenud. Pirita elanike arvates siiski mitte piisavalt, et linnaosa nägu päris oluliselt muutvat arengut kahel käel tervitada. Veelgi enam - Pirita elanikud on juba algatanud ka protesti allkirjade kogumise TOP-i ala arendamise vastu. Kõnealuse ala täisehitamisele on vastu olnud ka linnaosavanem Tiit Terik, kes juba oma ametiaja esimesel aastal pidi seisma silmitsi ohuga, et Pirita elanikele nii harjumuspärane merevaade blokeeritakse Lasnamäele omaste kõrghoonetega. Toonase halduskogu kooskõlastusringi edukalt läbinud planeering takerduski linnaosavanema isiku taha, kes planeeringu kooskõlastamata jättis. "TOP-i ehitusega on eelkõige emotsionaalsel pinnal raske nõustuda ning hea oleks, kui tänasel päeval ei peaks üldse selliseid otsuseid langetama, kuid pole midagi parata - Kultuuriministeeriumi aastatetagune otsus meie jaoks nii oluline kinnistu erakätesse müüa, on see reaalsus, millega me praegusel hetkel tegelema peame. Seadus ei ole antud asjas ehituse vastu olevate inimeste positsioonil ning kohut ei taha ju tegelikult keegi käia," lausub Terik.

Kooskõlastused on TOP-i ala detailplaneering saanud möödunud aasta jooksul kõikjalt - teiste hulgas nii Muinsuskaitseametilt, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt, Pirita Halduskogult, Keskkonnaministeeriumilt kui ka Harju Maavalitsuselt.

Eelmise aasta alguses toimus ka küllaltki emotsionaalseks kujunenud TOP-i ala Keskkonnamõjude Strateegilise hindamise avalik arutelu. Kõnealuse dokumendi jättis Keskkonnaamet esimese hooga üldse heaks kiitmata ning arutelule saabunud inimesteski ei tekitanud see erilist usaldust. Kui toona uskus AS TOP nõukogu esimees ja kinnisvaraarenduse omanikeringi kuuluv Aivar Tuulberg, et detailplaneering on võimalik kehtestada veel 2010. aastal, siis siiani seda paraku veel juhtunud ei ole, kuid kannatust peaks juba aastaid oodanud arendajatel jaguma.

Ehkki detailplaneering näeb lisaks kortermajade ehitamisele ka veekeskuse, supelranna ja lastepargi rajamist, võib oletada, et miljardiprojekti alustatakse siiski korteritest. Just sellele argumendile on rõhunud ka kohalikud elanikud, kes loodaksid rohkem näha arendajate sotsiaalset närvi, rajamaks kohalikule kommuunile vajalikke rajatisi. Kuigi Tallinna linnavalitsus on detailplaneeringu möödunud aasta lõpus vastu võtnud, siis nüüd ootab seda gigantset arendust veel Pirita elanike kadalipp ning kehtestamine või mittekehtestamine Tallinna Linnavolikogus.

- Planeeritav ala asub Pirita asumi serval mere ääres ja jõe suudmes. Suure osa alast moodustab Regati pst 1, 3, 5 kinnistu maa, mille sihtotstarbeks on 50 protsenti ärimaa ja 50 protsenti sotsiaalmaa.

- Planeeringuala pindala oli 63,3 ha, see vähenes pärast Pirita jõe paremkaldale eraldi detailplaneeringu algatamist ja on nüüd ligi 47,4 ha.

- Kinnistul paiknevad praegu TOPile kuuluv hoonetekompleks koos jahisadamaga, parklad, kaubandus-, büroo- ja äriruumid, hotell, tervisekeskus koos ujula ja spordisaaliga, restoran, kohvikud, ellingud ja muu.

1977. aasta augustis on Tallinna Olümpiapurjespordikeskus tunnistatud arhitektuurimälestiseks, mille kaitsevööndiks on mälestise krunt.

- Detailplaneering algatati 15. jaanuaril 2003, keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati 5. novembril 2008.

____________________________________________________