Pisut fosforiidi teemal: kaevandamise ainsaks kriteeriumiks ei saa olla majanduslik tasuvus
Meie vallarahva püüdlusi proovipuurimist peatada on peetud naeruväärseks. Ei taha antud väidetega kuidagi nõustuda. Meil ei ole põhimõttelist vastuseisu teaduslikele uuringutele fosforiidi kaevandamise küsimustes ja samuti selle kaevandamise võimalikkusele tulevikus, aga me ei ole nõus kergekäelise otsustega antud valdkonnas. Me ei saa nõustuda arvamusega, et fosforiidi-kaevandamise võimalikkuse ainsaks kriteeriumiks on majanduslik tasuvus ja kaevandatava materjali sobivus. Primaarne on ikkagi keskkonnamõju ja selle objektiivne hindamine on igasuguste uuringute eelduseks. Keskkonnamõju all ei pea me silmas mitte ainult loodus kes kkonda vaid ka majandus- ja sotsiaalkeskkonda.
Eelnevalt on vastuseid vaja paljudele küsimustele ja loomulikult peavad vastused olema konkreetsed ja ausad. Milline on kaevanduste mõju põhjaveele; kuidas saavad mõjutatud Ordoviitsiumi-Siluri ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide põhjaveekogumid; milline on kaevanduse mõjul tekkiva alanduslehtri ala ja milliste vahenditega tagatakse võimalik minimaalne reostus ning kuidas tagatakse veevarustatus kohalikele elanikele? Täielikult mõjutamata piirkonna põhjavesi ei jää, kuid tuleb tagada võimalikult minimaalne mõju.
Kuidas toimib Kunda jõe ürgorg veepidemena - sellest sõltub, kui suurt maa-ala kaevandustegevus mõjutab. Kuidas mõjutab kavandatav kaevandamine üldist veerežiimi ja milline on sellest tulenev mõju mullastikule ja kogu taimestikule ning milline saab olema mõju põllu- ja metsamajandusele? Milline saab olema kaevanduste mõju elupaikadele? Eesti looduse infosüsteemi andmetel on antud piirkonnas Miila lendorava püsielupaigad (kavandatavad kaitstavad alad); Kõrma lendorava püsielupaik; Kõrma väike konnakotka püsielupaik ja Uljaste metsise püsielupaik (kavandatav kaitstav ala).
Kõik need liigid on väga stressitundlikud ja hüppeline inimtegevuse kasv mõjutab neid kindlasti. Lisaks sellele veel paljud liigid, kes siin meiega kõrvuti oma elu elavad.
Kuidas saavad mõjutatud Uljaste MKA, Sirtsi LKA ja Kunda jõe hoiuala elustik? Kuidas saab mõjustatud Pada jõe elustik, kuhu kavandatakse suunata kaevandustest väljapumbatav vesi? Mis saab lõpuks põhjaveetoitelisest Uljaste järvest, kui jätkuvalt mõjutame piirkonna põhjavee taset?
Rägavere valla territooriumil asub Eesti põlevkivimaardla Sonda uuringuväli ja fosforiidi Rakvere maardla, mis omakorda kattuvad. Ka kohtumistel väljendati huvi komplekskaevandamise vastu. Seetõttu leiame, et meil on õigus teada millise maavara vastu on kaevandajal primaarne huvi.
Kuidas tunnetab arendaja sotsiaalse vastutust kaevanduspiirkonna arengule? Meie leiame, et monofunktsionaalse piirkonna tekkimine kujutab tõsist sotsiaalset riski. Kuidas saab kompenseeritud elukvaliteedi muutus, sest enamus kohalikest elanikest hindab eelkõige piirkonna looduskeskkonna puutumatust. Mitmetes kaalukates eksperthinnangutes on rõhutatud kaevanduste olulist mõju piirkonna elukavliteedile.
Palju on räägitud prognoositavatest töökohtadest. Samas tekitab see küsimuse, et mis sunniks kaevandajat eelistama kohalikke elanike, kui on olemas piisavalt kvalifitseeritud kaadrit Ida- Virumaal. Tahame, et meie küsimustele tuleksid ka vastused. Vastasel korral võime tõdeda nagu kunagine Venemaa peaminister: „Tahtsime kõige paremat aga juhtus nagu tavaliselt ikka."
