Plaani rahva reis Eestimaa aasta küladesse: Milliseid ideid saab kodukülla kaasa võtta?
Pärast tunnikest sõitu olime Kuhjavere külas (aasta küla 2007). Laia naeratusega külavanem Romeo Mukk kutsus meid vaatama Kuhjavere küla kivi, seejärel rääkis kuidas suurest soojakust külamaja valmis.
Viimases oli valmis sätitud tehnika, et meile slaidiprogrammi abil tutvustada Kuhjavere küla tegemisi viimase kaheteistkümne aasta jooksul. Kuhjaveres on aastatega välja kujunenud mitmed traditsioonid: külavanema vastuvõtt vabariigi aastapäeval, Olustvere valla külade kultuuri- ja spordipäev. Innukast jutust saime aru, et nende küla kõige tähtsam sündmus on 20. augustil 2005. aastal alguse saanud Kuhjavere külateatrite päev. Algselt ühe päeva kestnud üritus on paisunud lausa festivaliks ning seetõttu on esinemispaikugi juurde loodud. Kuhjavere hubases külamajas lubati meil lahkesti pidada lõunasöök. Lea kaasapandud söök maitses ülihästi! Pakkusime kartoka-suurma putru Romeolegi, kes polnud kokale mõeldud kiidusõnadega kitsi.
Nii nagu plaan ette nägi, jõudsime õhtuks Kiideva külla (aasta küla 2009) Läänemaal. Külas on koduloomuuseum, looduskamber, loodusõpperada, saun-seltsimaja, postijaam, keisrikoda ja linnutorn. Saime teada, et Kiideva külas toimuvad looduse õppeja talgulaagrid, jaanituli ja Läänemereäärne muinaslõke. Samuti on võimalik seal matkata jalgsi, jalgratta ja suuskadega ning teha paadiretki Matsalu lahel. Seda kõike näitas ja rääkis meile üks tore naine Kiidevalt, sest külavanema Tiiu oli haigus voodisse murdnud. Kohalike sõnul on Kiidevas liivane ja väheviljakas pinnas, mis kannatab kergesti põua käes ja seega pelgalt põllumajandusest ära ei ela. Seetõttu on kiitlased leidnud endale sobivama elatusallika - kalapüügi - ning Kiideva ongi üks vähestest tõelistest kaluriküladest Läänemaal.
Ja oligi aeg otsida üles Mihkli külalistemaja, kus ootas meid mitmekäiguline õhtusöök ja mõnusad voodid. Pakutava toidu valmistamiseks kasutatakse põhiliselt kohapeal kasvatatud mahepõllumajanduse toodangut. Meie kasutasime ka võimalust uurida pererahvalt nende talu kohta. Selgus, et peremees tegeleb viiekümnepealise lehmakarja ning aed- ning põlluvilja kasvatamisega ning perenaise aeg kulub külalistemaja pidamisele ning söögitegemisele. Vaatamata väsitavale päevale võtsime ette veel ühise jalutuskäigu mere äärde.
Hommik ja uus päev tõi uued kohtumised. Sõitsime Läänemaalt Virumaale, nimelt Ida- ja Lääne- Virumaa piiril asuvasse Uljaste külla (aasta küla 2005), kus ootas meid endine külavanem, praegune Rägavere vallavanem Mati Ulm. Lisaks temale elab väikeses, hea väljanägemisega Uljaste külas veel kaks Virumaa vallavanemat. Mati seletas, et kui nad aasta külaks said oli külaelu pisut aktiivsem kui praegu. Meelde jäi, et seltsituba oli rajatud vana vasikatalli asemele ning et suuremad sündmused on lahtised meistrivõistlused käesurumises ja kalapüügivõistlus, mis toimub paiga olulisima vaatamisväärsuse, Uljaste järve ääres. Elevust tekitas Mati koju rajatud Õlleait, kuhu ta on kogunud üle 2000 eksemplari erinevat õlletaarat. Teise reisipäeva vahvaks vahelduseks oli Kilplala külastus. Kaks vahvat naisterahvast andsid ülevaate kilplaste tegemistest, nõukojast ning õpetasid puuhobustel kalpsamist. Kui keegi Kilplala kanti satub, siis soovitame soojalt sinna sisse astuda!
Kuna olime pisut ajakava kilplaste juures ületanud, siis otsustas bussijuht võimalikult kiiresti sõitma hakata. See maksis aga õige pea kurjalt kätte - bussi summutist hakkas tulema sinist tossu ja nii tuligi teosammul venida Prandi külla (aasta küla 2011). Kuna külamajas käis teisel korrusel kolmanda etapi ehitus, piilusime korraks vaid maja allkorrusele, jalutasime pargis, allika ning vabaõhulava juures. Asendusbussi oodates oli meil piisavalt aega, et uurida külavanem Õnne käest kõike värske aasta küla tiitli omaniku kohta. Kõrvu jäi, et raha pole laenatud, vaid kogutud külaelanike endi käest, kes annavad hea meelega ja vabatahtlikult nii palju kui võimalik küla arendamiseks. Kokku on Prandi küla pered oma kodukülla läbi projektide toonud viis miljonit Eesti krooni. Teiseks saime teada, et absoluutselt kogu külarahvas lööb ühistes ettevõtmistest kaasa, kõrvalejääjaid ei ole. Viimase üheksa kuu jooksul on Prandi külaplatsil ja-majas toimunud ligi 60 üritust või kohtumist.
Üllatavalt kiiresti jõudis kohale asendusbuss, kuhu lõbusalt peale roniti ning viimase sihtpunkti - Kamari küla (aasta küla 2005) poole sõitma hakati. Kamari naiste mitu korda ülessoojendanud söök maitses imehästi ning selle kõrvale kuulasimevaatasime ülevaadet nende tegemistest. Saime teada, et külas tegutsev Haridusselts hoiab käigus kooli; on rajanud internetitoa, raamatukogu, staadioni, tenniseväljaku, spordiraja, käsitöötoa, tiigi ning selle kaldale lillemäe; juhendab noorkotkaste ja kodutütarde tegevust, lastelaagreid ja korraldab traditsioonilisi üritusi. Aastatel 2000-2005 toimusid seltsi eestvedamisel lilleseade-, savivoolimis-, nahkehistöö-, klaasvitraaži-, siidimaali-, lapitehnika- ja arvutikursused. Kogu tegevust kajastab 4000 fotost koosnev kroonika ja paljud asjakohased raamatud, voldikud ja seinakalendrid. Meie küla lastele meeldis tarzanirada ning suurtele liikuv saun koos tünniga ja külamaja teisele korrusele välja ehitatud noortekeskus. Koju sõites arutasime ja panime kirja nähtut- kuuldut.
Väike kokkuvõte: Missugune küla jäi kõige enam meelde? Viitina: Uljaste: Kuhjavere: Kamari: Prandi: Kiideva: Kõigi kohta :
Missuguseid ideid saab kodukülla kaasa võtta ja seal rakendada?
Viidad küladele ja sildid taludele võiks paigaldada (mainitud 4 korda); oma külas oleks vaja kooskäimise kohta; võiks olla teatripäev; külaplats lava, kiige, lõkke- ja grillikohaga, EI PEA alati olema uhket külamaja, peaasi, et rahvas oleks aktiivne ning külaelu õitseks; peaasi on koos midagi küla heaks ära teha; võiks olla küla- või paikkonnakaart keskuses; matkarada, mis läbiks meie paikkonna vahvaid kohti; küla logo ja seejärel lipp; meened, Allakirjutanu mõtted peale reisi (kokkuvõte külade tutvustustest):
Kõikides Eestimaa aasta külades on kokkusaamise koht - külamaja; park või lõkkeplats koos vabaõhulava ning erinevate atraktsioonidega; matkarajad kohalike vaatamisväärtuste näitamiseks või tervisespordi tegemiseks; traditsioonilised üritused - kas tähistatakse rahvakalendritähtpäevi või on algatatud ise vahva tegevus; aktiiv - üks inimene ei tee valmis Eesti vägevaimat küla; kindlasti igakevadised ühised koristustalgud, kus tehakse külakeskused talverisust puhtaks; kui mitte käsitöötoad, siis kindlasti toimunud käsitöökursused või -õpitoad; küla logo, suveniirid või voldikuid; koduleht internetis; kroonika (põhiliselt fotode näol); küla ja talude viidad või nimetahvlid.
Veel nupukesi, mis iseloomustavad tugevat küla:
*Küla teebki tugevaks, see et elanikud arvestavad üksteisega ja ulatavad lahkesti abikäe, naabrid kutsuvad üksteist üle puuaia enda poole kohvi ja värsket mett maitsma ning hoiavad teise majapidamisel hoolsalt silma peal. Kuna poodi lähedal pole, küsitakse, et kas ta tahab ka poodi tulla või saab midagi tuua. (Uljaste)
*Kõigis käidud külades õhkub peremehetunnet ja austust nii enda kui ka teiste majapidamiste vastu. Just tänu sellisele suhtumisele kohtab vana head Eesti külaelu.
*Muudkui kirjutame projekte ja tegutseme selle järgi, kuidas võimalusi avaneb (Kamari).
*Külad on jätkusuutlikud, sest mõeldakse palju lastele ning noortele: tubli pealehakkamisega külarahvas korraldab mitmeid üritusi kuhu saab kogu perega aega veetma tulla ka kaugemalt (Viitina).
*Kõik aastakülad vastasid nagu ühest suust : nad ei ole midagi selleks ekstra teinud, et aasta küla tiitel saada: "me ei teadnudki, et kandideerime", "me teeme ikka kõike selleks, et endil oleks hea siin külas elada".
Suur tänu, et Kohaliku Omaalgatuse Programm meid toetas nii transpordi kui majutuse tasumisel. Olen veendunud, et ilma selle abita poleks me nii suurt reisi ette võtnud. Isiklikult tänan suurepärast reisiseltskonda ja lahket Mihkli külalistemaja peret. Samuti Valdur Rootsi ja meie päästeinglit - ühesõnaga bussijuhte.
Plaani paikkonna külade tegemistest rohkem : www.plaanikotus.eu
