Merereis, metsik loodus, ajaloolised külad, militaarne minevik, rannakultuur - seadke oma suvised reisiplaanid valmis, et veeta põnevalt aega meie valla saartel.

Naissaar on ühest küljest oma patareide, kaitserajatiste ja varemetega justkui militaarne vabaõhumuuseum, teisalt aga avastamisrõõmu ja seiklusi pakkuv looduspark - sellel saarel võib viibida nädalaid ja ikka ei suuda kõike näha. Rannakaitserajatised, õhitud patareid, kahuritornid, raudtee, maa-alused käigud, piiluripunktid, kaevikud, vedurid ja vagunid, miinid, poid ja ankrud, kalmistu, kirik, tuletornid, legendid ja ööbimine kunagises sõjaväekülas on vaid mõned saarele omased elemendid, mis aitavad jutustada omaaegse suletud saare kirjut ajalugu.

Prangli on tuntud eistukite, pranglimise, suitsukala, kalurite, hülgekütilugude, võrratu miljöö ja maagaasi lätte poolest. Prangli on hea võimalus kohe pealinna lähedal võtta aeg maha ja minna ajas tagasi. See saar, see kultuur, see olu, need inimesed - see kõik on tõeline elamus ja meeldejääv puhkus.

Aksi saarel puudub asustus, kuid saar on "üle kallatud" kultuurilooga, mida teistel väikesaartel ei kohta. Türgilinn ehk kivilabürint, hoonete varemed, sadamad ja lautrid, kiviaiad, metsik loodus ja maalilised vaated on vaid mõned saarega seonduvad märksõnad. Aksil tegutsesid Aksbergid - paadiehitajad, kompassimeistrid, kiiktoolide ja harmooniumide valmistajad, kalurid ja hülgekütid - nende tuntus ulatus üle terve Eesti põhjaranniku.

Prangli taga meres on Keri saar, millel asub karahvinikujuline tuletorn. Keril puudub samuti asustus, kunagist saart asustasid tuletornivahid oma peredega. Saarel paikneb lisaks tuletornile mitmeid hooneid, lennuki Kaleva mälestusmärk, saare põhjarannas on meres vana linttraktor, lõunarannas kai varemed ning kivine laid.

Rohuneeme tipus paiknevad Kräsuli ja Kumbli saared. Kräsuli oli ajalooliselt heinamaa, samuti peatuspaik kaluritele. 1918. aastast kuni 1970. aastate keskpaigani oli saarel püsiasustus, alates 2003. aastast elavad saarel taas püsielanikud. Saare rannajoon on kivine ja suurt osa saarest katab mets.

Kumbli saare teke on seotud legendiga. Nimelt peeti 1032. aastal Aegna salmes maha merelahing vene viikingipealik Ulfi laevastiku vastu. Selles lahingus hukkus ka Ulf ning ta maeti ranna lähedale, kuhu kuhjati kivihunnik - Kumbli saar.

Pikemalt saab saarte kultuuriloost, vaatamisväärsustest ja erinevatest külastuskohtadest lugeda lk 8 ja 9.