Põhjala - Nõmme oma pruulikoda
Paari viimase aastaga on lisaks Põhjalale tulnud Eestis suurte õlletootjate kõrvale mitmeid teisigi väikeseid pruulijaid. Kuigi tootmismahtusid vaadates on tegemist tõeliste mikropruulijatega – kõigi mahud kokku moodustavad vast protsendi kogu turust –, on neil tugevamaitselistel ja eriilmelistel õlledel kasvav austajaskond.
Põhjala pruulikoja loomise taga seisavad kolm meest – Peeter Keek, Enn Parel ja Gren Noormets –, kes 2011. aasta detsembris pidasid nõu, kui lihtne või keeruline oleks rajada oma pruulikoda, kus korralikku õlut teha. Hiljem kutsuti kampa Tiit Paananen. Esialgne plaan oli optimistlik – pruulida esimene oma õlu juba järgmiseks jaanipäevaks. Tegelikult läks kaks aastat, enne kui nad oma pruulikoja käima said. «Mingil hetkel saime aru, et nii lihtsalt pruulikoja püstipanek ei lähe. Samas polnud see kaks aastat raisatud aeg. Kiirustades poleks me seal, kuhu oleme praegu jõudnud. Tänu sellele õnnestus meil vältida vigu. Selle aja jooksul tekkis täpsem ettekujutus ja arusaamine, milliseid seadmeid meil vaja on ning kust neid leida. Tegelesime sellega, kust saada kvaliteetset toorainet, samuti pudeleid, korke, pakendeid. Vähemtähtis polnud ka pruulmeistri otsimine, tema leidmine oli võtmesündmus,» rääkis Gren Noormets. «Algusest peale teadsime, et soovime teha pigem ameerika stiilis õlut – keskmisest humalasemat, keskmisest raskemat, mitte maitsetut ja tavapärast.»
Pruulmeister tuli Šotimaalt
Põhjala õllesid pruulib šotlane Christopher Pilkington, kes töötas varem Euroopa ühes tuntumas käsitööõllesid valmistavas pruulikojas BrewDog. «2012. aastal tekkis meil Peetriga võimalus BrewDogis kümmekond päeva praktika mõttes tööd teha. Üks pruulmeistritest, kelle käe all tööd tegime, oli Chris. Meil oli temaga väga hea klapp, kutsusime ta Eestisse külla, ning ühel hetkel küsisime, et mis oleks, kui ta tulekski Tallinna ja järgmine pilet oleks üheotsapilet. 2013. aasta märtsist on ta siin,» rääkis Gren.
Noormetsa sõnul mängis pruulikoja Nõmmele rajamisel olulist rolli siinne keskkond. «Võimalusi oli ka mujale minna, kuid mõte igal hommikul Nõmmele tööle tulemisest meeldis meile rohkem. Samuti oli kunagises Serva tänaval asuvas Flora majas olemas oma puurkaev. Kvaliteetne vesi on pruulimise juures üks olulisi komponente,» selgitas ta.
Nimi rõhutab eripära
Käsitööõlled on intensiivse ja tugeva maitsega ning tootmisel kulub toorainet oluliselt rohkem kui suurtes tehastes, sellest ka kõrgem hind. See määrab tihtipeale ka austajaskonna. Samas tunnistas Gren, et nad ei teadnud esialgu, kuidas turg nad vastu võtab ning seetõttu alahinnati huvi käsitööõllede vastu. «See kõlab küll ehk natuke suurejooneliselt, aga võtsime missiooniks turu harimise. Kõikide käsitööõllede tootjate ühiseks eesmärgiks on propageerida alkoholi kultuursemat tarbimist. Me toodame eelkõige maitseelamust. Emotsioon ei tule kogusest, vaid maitsest ja lõhnast.
Mõne õlle pruulimisel on näiteks kasutatud kuut sorti humalat, pole ju mõtet, kui sa neid maitseid kätte ei saa. Käsitööõlled pole liitrite kaupa kaanimiseks. Tahame seda, et inimesed jooksid teistel eesmärkidel kui seni. Purjus inimene ei saa käsitööõllest naudingut,» selgitas Gren.
Pruulikoja nimi Põhjala ei tekkinud kohe. «Meil oli mitmeid arutelusid, kuidas inimeste teadlikkust käsitööõllede teemal tõsta ja õllekultuuri arendada. Seejuures mõtlesime ka meie enda identiteedi peale ja leidsime, et pruulikoja nimi võiks olla asukohaga seotud. Alguses käis mitmeid mõtteid läbi, seal hulgas ka Nõmme. Mõtlesime Eesti kaunile loodusele ja lõpuks jäime veidi laiema piirkonna peale – oleme ju Põhjala riik. Eksootiline õ-täht rõhutab samas meie keele ja kultuuri eripära,» rääkis Gren pruulikoja nime saamisloost.
Põhjalal on ambitsiooni ka ekspordiks. Juuni alguses korraldasid Soome õlleeksperdid Eesti ja Norra käsitööõllede maavõistluse, kust tuli kolmikvõit Eestile. Esikoha saavutas Põhjalas pruulitud kesvamärjuke. Augusti lõpus käidi aga oma toodangut tutvustamas Nõmme sõpruslinna Espoo päeval.
