Poiss unistab valgetest purjedest
31. augustil korraldas Tilgu sadama jahtklubi esimese Tilgu regati. Soov regatt korraldada oli küpsenud klubi liikmetel peas juba mõnda aega ja peamiseks idee autoriks ning taganttõukajaks oli Enn Tammaru.
Idee sattus tänavu viljakale pinnale ja leidis teostuse läbi klubiliikmete ja toetajate: Aarne Mandre, Kaja Põldes, Tõnu Pomerants, Lauri Vihula, Erkki Vihula, Raul Kalep, Jaanus Meenov Allan Meriküll, Sven Šulga, Triinu Teesalu, Veiko Toomlaid, Markus Urva ja Kare Loide.
Tütarlaps võitis
Regatil osales aluseid kolmest klubist ja noori kapteneid oli stardis 28. Aluselt "Liisu" antud esimene start peakohtuniku Mart Meieli poolt ei õnnestunud ja alused kutsuti tagasi stardialasse. Keerutav ja paiguti vaikiv tuul lükkas starti aina edasi. Aga järgmine start toimus juba õnnestunult.
Esimesele stardile järgnesid juba ladusalt teine, kolmas ja neljas sõit, mis selgitasid lõpliku võistlejate järjestuse.
Kohtunike laevalt vaadatuna oli sagimist ja stardieelset pabinat nii lastel, treeneritel ja paatidega kaasa elama tulnud vanematel. Pole ju varem selles kohas võistlusi toimunud ning Tilgu rannast ja Rannamõisa pangalt puhuv trikitav tuul ajas nii mõnegi noore kipperi plaanid sassi.
Regati võitjaks tuli nelja sõidu tulemusel tütarlaps - Mari-Ann Raud, alusel purjenumbriga EST 157. Teise koha sai Ingmar Alvar Olmaru (EST 21) , kolmanda koha Sten Markus Andresson (EST 191). Palju õnne! Levinud kõnekäänd, "naine laevas, laev põhjas", on kummutatud!
Võistlus sai peetud ja pärast kehakinnitamist astusid võitjad väärikalt oma kohale poodiumil, käies läbi ka rikkaliku auhinnalaua juurest.
Auhinnad ja karikad olid välja pannud Tilgu sadama jahtklubi ja sponsorid. Tänud teile! Oma tervituse osavõtjatele ja korraldajatele andis edasi ka vallavanem Kaupo Rätsepp ning edastas meeldiva uudise selle kohta, et Harku vallavolikogu 29. augusti istungil kehtestati Tilgu sadama detailplaneering ja pandi see avalikule arutelule.
Mere ääres sadamata
Siit põikaks nüüd mõtetega regatist pisut kõrvale ja tuginedes eelnevatele Harku Valla Teatajas ilmunud kirjutistele ning Tilgu sadama ja selle ümber toimunuga kokkupuutunud inimeste mälestustele. Jah, mälestustele, sest 22 aasta taasiseseisvuse aja jooksul pole me suutnud realiseerida neid võimalusi korraliku sadama tekkimiseks Tilgule. Praegust olukorda, kus alused seisavad maal, ei saa pidada normaalseks sadamaks, vaid aluste veeskamise kohaks.
Tilgus on olnud ajalooliselt sadamaid isegi kaks. Miks pole seda täna? Kuulen nüüd vastuväiteid, et Rooma linna ei tehtud ka ühe päevaga, kuid ikkagi! Mis oli 2005. aastal "pildil valesti", et tollane detailplaneeringu algatamine üleöö vallavolikogu istungil tagasi lükati ja paljude tõukefondide võimalikud rahastamised "maha magati"? 23 km merepiiri ja ei ühtegi sadamat!
Selle ajaga on nii mõnegi väiksema sissetuleku ja tagasihoidlikuma kogemusega mereäärse valla randa valminud eurorahadega väikesadamad, rääkimata juba edukatest ja suure tulubaasiga valdadest. Kas meie oleme siis kehvemad, vähemsuutlikud, puudub kompetents või tahtmine?
Kahetsusväärselt ilmneb veel tänagi kummalisi seisukohti ja vildakaid avaldusi Tilgus toimuva kohta (Ott Kasuri, HVT märts 2013). Kahju, sõnavõtjad võiksid teha korralikumalt kodutööd või veel parem - tulla ise kohale ja veenduda, kes mida, kuidas ja kui palju teeb. Siinkohal ei taha vähendada seda tööd ja panust, mis on juba tehtud ja mida on tehtud viimaste aastate jooksul meresõidu entusiastide poolt koostöös vallaga.
Pigem tahaks võimendada seda soovi, pealehakkamist ja koostööd leidmaks uusi võimalusi ja teha Harku vald rohkem merele avatuks. Kõlab veidi loosunglikult, kuid siiski - oleme mereäärne rahvas ja vesi tõmbab nii noori kui vanu, sõltumata selles, kas oled poiss või tüdruk.
Suurtel unistustel on kombeks täituda. Eriti siis kui unistajatega liituvad tõelised tegijad.
Seitse jalga vett kiilu alla
