Külale armsaks saanud paigas lehvis riigilipp ja põles pakuküünal. Kohaletulnud said koos Cerese laulukooriga laulda isamaalisi laule. Kõlas regilaul „Väeloits“ ja lisaks eestlastele Eesti hümni kõrval armsaks saanud laulud „Kui kungla rahvas“, „Laul Põhjamaast“ ning „Ta lendab mesipuu poole“.

Põlli küla tegemiste üks eestvedajaist, Mati Gubinski kutsus avasõnades minevikku ja tulevikku mõtestama ning oma olemasolu ja vabaduse nimel jätkuvalt pingutama.

Ühislaulmise ja kuuma tee kõrval oli mõnus mõtiskleda mitmete teemade üle. Isamaalisi tähtpäevi on külas ennevanasti ja nüüdki oluliseks peetud ning väärtustatud. Seda kinnitab ka 1934. aastal Põlli noorrahva poolt Laidoneri-nimelise tamme istutamine küla keskmesse. Tänastel tegijatel on soov ja tahe hoida ning algatada uusi huvipakkuvaid tegevusi, mis seotud isamaalisusega.