Toona jäädi jagama 4.-8. kohta, kui tuli alistuda naiskonnale Võr-võr-võrratud. „Kahjuks olime tookord platsil vähendatud ja veidi nõrgemas koosseisus, kuna kahte head ründajat ei olnud haigestumise tõttu meiega. Kas me ka võitnud oleks, ei tea, aga kindlasti oleksime olnud tugevamad vastased," meenutas 2003. aasta rahvaliiga hooaega Imavere ja ka Põltsamaa veteranid liige Eva Andreller.

Naiste võrkpall on kokku kuivanud

Täna mängib Põltsamaa veteranide naiskonnas 6-7 naist, vajadusel leitakse abiväge ka mujalt maakonnast. „Ma tunnen neid naisi aastast 1985, ajast kui tulin elama Põltsamaale. Kahekümne aasta pikkune tutvus on meist teinud kindlasti enamad kui lihtsalt trennikaaslased. Varasemalt oli Põltsamaal viis naiskonda, kes võrkpalli mängisid. Tänaseks on kõik allesjäänud aktiivsemad tegutsejad koondunud ühte võistkonda," selgitas Andreller.

„Kõik meie võistkonna naised töötavad - kes on õpetaja, kes kokk, müügispetsialist, raamatupidaja, administraator. Ma ise olen tüdrukute võrkpalli treener ja mänginud palli spordikoolist saadik. Põltsamaa veteranide võistkonna eestvedajaks ja naiskonna viimaste aastate liidriks on Kaja Toom, kel samuti hea võrkpalli taust. Ta on õppinud Tartu spordikoolis võrkpalli ja  täiendanud end TSIK-is," lisas ta.

Eva Andrelleri sõnul on Põltsamaal treeningtingimused head. „Meil on uus spordihoone ja kaks rannavolle väljakut. Spordihoone on eriti tiheda graafikuga ja vabu aegu on keeruline leida. Kodumängud saame pidada Adavere võimlas, kui Põltsamaa spordihoones vaba aja leiame, siis kindlasti ka seal."