Põlvamaal Roosi Koolis tunnevad erivajadustega õpilased end hästi
Praegune ajahetk on õige moment vaadata tagasi lõppeva aasta suurimatele saavutustele Roosi Koolis. Aasma sõnul on peamiseks verstapostiks kooli kolimine vastselt renoveeritud koolimajja. Justnimelt renoveerimine andis juurde ruumid hooldusklassile, tegevus- ja liikumusterapeudile ning logopeedile. Koolil on nüüd avatud ruum ürituste ja koolituste läbiviimiseks ning näituste korraldamiseks. Äsja lõppenud projekti abil uuendati mööblit ja soetati palju vahendeid õppe- ja arendustegevuseks erivajadustega lastega. Lisaks on loodud väga heade võimalustega kodundusklass kööginurga ja käsitöö ruumidega. Direktori sõnul on Põlva Lasteaiaga „Mesimumm" kahasse kasutatav võimla koos vahendite ja varustusega suurepärane võimalus erinevate tegevuste läbiviimiseks.
Aino Aasma sõnul on väga tähtsaks sündmuseks selle aasta kevadel toimunud rahvusvahelise Comeniuse projekti „Individuaalsed õppekavad - viime need ellu" ühisseminar. Nimelt oli koolil võimalus aastatel 2009-2011 osaleda 6 riigi - Iirimaa, Taani, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Eesti - ühisprojektis ning külastada nende riikide koole. Igas koolis toimusid nädalased seminarid eri teemadel. „Tajusime, et oleme samal teel kui teised riigid Euroopas, probleemidki sarnased. Erikoolide õpetajad on sama optimistlikud ja energilised. Samas andis meie koolis läbiviidud seminar palju vaimustatud tagasisidet," tõdes Aasma. Ta lisas, et kui koolis on heade tingimuste kõrval ka tugevad spetsialistid ja motiveeritud töötajad, nagu on parajasti Roosi Koolis, siis on neil põhimõtteliselt kõik olemas, et tagada erivajadustega õpilastele maksimaalne ja rahuldust pakkuv areng. Kõik selleks, et erivajadustega lastega pered teaksid, et nende lapsed on oodatud ja võimelised arenema.
Tulge kooliga tutvuma!
Direktor Aino Aasmal on jõulude ja uue aasta eel konkreetne ettepanek omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistidele korraldada koostöös lastevanematega võimalus Roosi Kooliga tutvumiseks. „Tulge tutvuge meie kooliga! See annab teadmise, et erivajadustega õpilasele ei aita sageli lihtsalt abiõpetajast klassis selleks, et tema võimed oleksid maksimaalselt arendatud ja saavutataks maksimaalne toimetulek iseseisvas elus. Meie kooli võimalused suhtlemisviiside ja võimaluste jaoks on kindlasti mitmekesisemad," kõlab Aasma sõbralik kutse muutmaks üldist arusaama Roosi Koolist. Koolis töötavad kaks logopeedi haridusega spetsialisti, liikumisterapeut, tegevusterapeut, kelle kasutada on mitmekesine vahendite valik - kõik see loob hea pinnase erivajadustega õpilaste arenguks.
Aasma soovib, et omavalitsuste rahalised võimalused ja nende kasutamise põhimõtted annaksid vähemalt kõikidele Põlvamaa erivajadustega õpilastele võimaluse õppida Roosi Koolis.
Mida varem alustada, seda parem
Lisaks on koolis lasteaiaealiste laste rühm. Aino Aasma hinnangul annab varajane lapse võimete ja vajaduste märkamine võimaluse toetavateks arendustegevusteks. „Mida varem alustada, seda paremad on tulemused. Erivajadusega laps peres - see on suur koormus, nii vaimne kui füüsiline," märkis Aasma ning lubab suure kindlusega olla peredele toeks.
Palju toetajaid vajab samuti kool ise nii täna kui ka tulevikus. Heaks koostöö näiteks on Põlvamaa ja Segebergi maakonna pikaajalised sõprussuhted, mille tulemusena viibisid kaks Roosi kooli õpetajat Anne Nukk ja Kaie Issak möödunud koolivaheajal sealses puuetega laste koolis Moorbek-Schules. Segebergi maakonnast on pärit ka Roosi Kooli oranž buss, mille toel on kooli õpilaste liikumisvõimalused avardunud. Aasma sõnul on bussi saamise vahendamisel suur roll endisel maavanemal Priit Sibulal, kelle pideva ja hoolsa toetuseta bussi arvatavasti poleks. Tänu oma bussile käiakse ujumas, väljasõitudel ja praktikal Tartus Juhani Puukoolis.
„Võimalused nende erivajadustega laste ja noortega tegelemiseks on seal suurepärased ja inimesed, kes toimetavad - neil on sära silmis. Rõõmu tuntakse ka väga väikestest edusammudest ja seal lootusetuid inimesi ei ole. Igaüks meist väärib elu ja võimalust arenguks," tõdes Põlva maavanem Ulla Preeden. Taoline hinnang annab loodetavasti kindlust ja motivatsiooni kooli personalile ning lapsevanematele.
Hea näitena koos tegemisest ja vajaliku võrgustiku loomisest räägib ka Põlva Avatud Noortekeskuse aktiivgrupi projekt „Noortelt Noortele", mille eesmärk on toetada ühtekuuluvustunde teket ja sallivat mõtteviisi noorte hulgas. „Projekt kukkus meile lausa sülle. Minu esimesed mõtted olid: "Kas nad (toim: noortekeskuse noored) ikka teavad, mida teevad?". Täna oleme me kõik väga rahul. Noorte suhtlemine, avatus mõlemalt poolt, soojus ja südamlikkus ning meie noorte täielik aktsepteerimine - see on vapustav! Meil on olnud väga mõnusad kokkusaamised. Me tunneme, et kuulume tõepoolest tavamaailma," kiidab kooli direktor Aasma noortekeskuse noori. Põlva Avatud Noortekeskuse aktiivgrupp ja Roosi Kool on koos veetnud palju toredaid päevi, mille raames on tantsitud, mängitud seltskonnamänge ja käidud teaduskeskuses AHHA. Päevad on olnud toredad, täis nalja, naeru ja rõõmu üksteisega suhtlemisest ja abistamisest.
Õpilaste vähesus
Kuid sellest, mis toob tulevik, räägib Aino Aasma mõtlikult. „Käesoleval ajal on õpetajate mõtted seotud ikka ja jälle sellega, kustkohast ja kuidas saaksid õiged õpilased meie kooli? Kõik taandub mure ees kooli õpilaste arvu kahanemise pärast. Kuidas õiged lapsed jõuaks õigesse kooli ja inimesed mõistaksid, et laps saab õnnelik olla ikka enesega rahul olles ja omataoliste hulgas on see ju saavutatav," räägib Aasma muretsedes õpilaste vähenemise ja seega ka kooli ning õpetajate püsimajäämise pärast.
„Kuna lugemisel on kooli uus arengukava aastateks 2012 - 2016, siis järgmisest aastast tegutseme edasi selle järgi. Kooli jätkusuutlikkuse tagamiseks oleme praegu juba oma koolis töötanud lisaaastate õppekava järgi, mis tähendab, et pärast 9. klassi lõpetamist saab õpilane 3 aastaks jääda kooli, kui lapsevanem tahab ja õppenõukogu otsustab. Sel ajal kinnistatakse varem omandatu ja leitakse õpilasele töötamise või muu praktilise tegevuse võimalus." Positiivse näitena toob direktor Aasma välja kohad, kus õpilased on praktikal käinud: Põlva Haigla, Peri Sotsiaalkeskus, Maarja Pood ning Juhani Puukool on vaid mõned näited. „Juhani Puukooli praktikal tunti end tõeliste töömeestena ja ka tööandja jäi väga rahule," märkis Aasma ning loodab juba kevadel puukooliga koostööd jätkata. Veel lisab ta üleskutse: „Kui mõni ettevõte või asutus leiab, et meie õpilased saaksid neid aidata (koos meiepoolse tugiisikuga loomulikult), siis oleksime rõõmuga nõus koostööks".
Lõpetuseks kõlab Aasmale omase positiivsusega: „Mida me kindlasti teeme? Kasutame maksimaalselt ära meie kooli võimalusi, et meie lapsed õnnelikud oleksid. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus rõhutab väärtuskasvatust. Oleme oma arengukavas ja igapäevaelus alati rõhutanud, et kõige tähtsamad ei ole teadmised, vaid oskused ja soov neid kasutades õnnelik ja rahul olla."
Jõulukuu algab Roosi Koolile igal aastal traditsiooniliselt esimese advendiga, kus koolipere koos õpetaja Leevi Lillemäega räägivad jõuludest ja laulavad, ehitakse kuusk ja algab vaikuse, rõõmu ja sõpruse aeg. Jõulupidu on koos vanematega ja traditsiooniline: laulud, tants ja kingitused.
Iga laps on täht, aita tal särada!
Põlva Roosi koolist:
Põlva Roosi Kool on lastead- põhikool mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Koolis õpivad erivajadustega noored, kellel on individuaalne toimetuleku õppekava. Koolis töötavad eripedagoogid, kes tegelevad iga lapsega eraldi tagamaks nende maksimaalse arengu ja eduelamuse. Kooli I korrusel asuvad liitpuuetega laste lasteaiarühma ruumid, liikumisterapeudi ruumid ja võimla. II korrusel asuvad toimetuleku õppeklassid, söögisaal, logopeedi ruum, kodundusklass, tegevusjuhendaja tööruum, juhataja kabinet, õpilaskodu töö- ja magamistoad. Kool asub Põlva linnas aadressiga Lina 13 ning jagab ruume Põlva Lasteaiaga "Mesimumm".
Artikli autor Talis Tobreluts on Tartu Ülikooli Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika ning psühholoogia tudeng.
