Põnev nädalavahetus Estonias
Teatripoolne pakkumine osalemiseks tehti Kadrina kooli huvijuhile ning tema tegi ettepaneku meile. Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 raames teostatud sündmus tõi Estoniasse kokku lapsi ja noori üle Eesti.
Osalesid lauljad, tantsijad, baleriinid, näitlejad, orkestrandid, dekoraatorid, kostümeerijad, grimeerijad, lavatehnikud. Osalejaid oli kokku 330 ja enamjaolt vanuses 10-16 aastat. Sündmuse avamisel laususid tervitussõnu Estonia direktor Aivar Mäe, Euroopa kultuuripealinn 2011 eestvedaja Jaanus Rohumaa, antud etenduse lavastaja Ivo Eensalu ja teised ettevõtmisega seotud isikud.
Edasi läks lahti tõhus, tundekestev töö. Ühiselt hakati kokku seadma etendust „Armastus salakaubaks”. Kõik laabus ilma vahejuhtumiteta ning laupäeva õhtuks sai kammersaalis, kus toimusid näitlejate ja tantsijate proovid, juba koos orkestriga harjutada. Kui pingelised proovid läbi ja kõhttäis söödud algas disko. Üllatuseks esitati suurejooneline trummišõu. Noored oleksid ilmselt hommikuni tantsu vihtunud, kuid arvestades, et järgmisel päeval tuleb teha intensiivseid lavaproove ja anda kaks etendust, kuulutati umbes 23:30 välja öörahu. Igaüks võib nüüd oma kujutlusvõimet kasutada ja arvata, kuidas sujus magamine, kui ruumis on koos ligi 200 noort. Olenemata kõigest olid lapsed ja noored hommikul tahtmist täis ja lavaproovid võisid alata. Kui etenduseni oli jäänud vaevalt kolmveerand tundi, lasti osalistel valida endale teatri garderoobi hulgast meelekohane kostüüm. Seltskond sai ääretult kirev. Kui loetud minutid olid jäänud eesriide avanemiseni, põksusid noorte südamed ärevusest. Juba kostus avamäng ja tuli astuda suurele Estonia lavale, prožektorite valgusvihku. Esimene etendus möödus üldiselt viperusteta. Natukene oli vaja valgustust kohendada ja mõne atraktsiooni lavale liikumist ajastada. Nüüd veel kiire lõunasöök ja teine etendus. Nüüd sujus kõik juba nagu õlitatult. Noored tundsid ennast laval väga koduselt ning nende jõupingutustele aplodeeris publik püsti seistes.
Kogu ettevõtmine oli tõeliselthulljulge. Üks juhendajatest, Priit Aimla, teadustas ka publikule, et säärane etendus tuuakse tavaliselt lavale umbes kuue kuuga. Nüüd tehti seda kahe päevaga. Lausa ime! Kõigile osalejatele oli see kindlasti väga hea kogemus näha ja tunnetada kogu teatrimaailma seestpoolt, tunda eredat prožektorivalgust ja näha seistes aplodeerivat publikut. Ühinen kogu ettevõtmise meeskonnaga, kes sündmuse lõpusõnas lootis, et nii mõnigi noor selles majas endale tõelise teatripisiku külge sai.
